FOTOD! Neitsitorni näitus toob tagasi 1930. aastate muinasjutulise vanalinna

"Tavaliselt on inimestel alles väga vähe pilte elust ennesõjaaegses Eestis," ütles linnamuuseumi ajaloolane, üks harrastusfotograaf Berend von Bocki näituse "Neitsitorn kui armas kodu" kuraatoreid Toomas Abiline. "Nüüd on meil sadu fotosid inimeste igapäevaelust."

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD! Neitsitorni näitus toob tagasi 1930. aastate muinasjutulise vanalinna

Ivo Karlep

"Tavaliselt on inimestel alles väga vähe pilte elust ennesõjaaegses Eestis," ütles linnamuuseumi ajaloolane, üks harrastusfotograaf Berend von Bocki näituse "Neitsitorn kui armas kodu" kuraatoreid Toomas Abiline. "Nüüd on meil sadu fotosid inimeste igapäevaelust."

"See näitus on nagu muinasjutt," ütles Abiline näituse avamisel Neitsitornis. Omaaegse Tallinna fotoklubi liikme von Bocki tehtud piltidel elustuvad kadunud vaated möödunud sajandi kolmekümnendate aastate Tallinnast ehk heast kuldsest eesti ajast, nagu rahvas seda mäletab. Piltidel on näha huvitavaid hetki Toompealt, all-linnast ja von Bockide pereelust.

Baltisaksa aadlik Berend von Bock pildistas väga palju oma perekonda ja elupaika – Neitsitorni –, Taani kuninga aeda ja Toompead. Fotode üks peategelane on autori tütar Margarethe Weckman, kes oli oma isa fotode näituse avamisele Rootsist kohale sõitnud. „See oli kõige parem aeg minu elus," meenutas Margarethe Weckman fotodel kujutatud hetki.

Hoopis teine hoone

19. sajandi algul kujundati Neitsitorn elumajaks, piltidel poleks seda ka 1930. aastatel tornina äragi tundnud. Näituse töödel on näha, kuidas Taani kuninga aed oli viljapuude, marja- ja ilupõõsastega idülliline koduaed. Neitsitornis on elanud ja töötanud kunstnikud Kristjan ja Paul Raud ning arhitekt ja kunstnik Karl Burman.

Berend Wilhelm Valentin von Bock (1893–1945) elas seal oma perekonnaga just 1930. aastatel. Toompea serval, õitsvas aias kulges kahe peretütre, Anneliese ja Margarethe muretu lapsepõlv. Fotokogu säilis tänu eestlannast pereemale Elfridele, kes säilitas selle vaatamata kõigile raskustele, mis saatsid perekonda teel Eestist okupeeritud Poolasse Poznani ja sealt hiljem Rootsi, kus Margarethe Weckman tänaseni elab. 

Uskumatult palju pilte

"Kodus on meil fotoalbumites pilte sõjaeelsest Eestist, kuid neid on alati väga vähe," märkis Abiline. "See fotokollektsioon on eriline, kuna autor oli väga pühendunud oma hobile ja ta pildistas 1935–1939 oma kodu, perekonda ja kodulinna päevast päeva. Nüüd on meil sadu fotosid, mis avavad selle ajastu igakülgselt. See teebki selle näituse eriliseks."

Kõik need elustunud vaated oleksid jäänud varjatuks, kui ühel möödunud aasta oktoobripäeval poleks ilmsiks tulnud, et üle sõdade ja seikluste on tänu eestlannast pereemale hoolsalt säilitatud mahukat ja väga detailset fotokollektsiooni. Nende autor von Bock polnud mitte ainult baltisaksa aadliperekonda kuulunud pankur ja ärimees, vaid ka Jaan Krossi romaani "Keisri hull" peategelase Timotheus von Bocki järeltulija. 

Kõik aastaajad

Fotodel on kõik aastaajad, seal on kõik tegevused, puhkehetked, seal on töö, õppimine, laste õppimine, seal on interjöörid, külaliste vastuvõtmine – kõik, mis ühe perekonna elu juurde kuulus.

Fotodel kujutatud 19. sajandi alguses keskaegse Linnamüüri äärde ehitatud elumajad lammutati kuuekümnendatel. 1577. aastal Liivi sõja käigus Ivan Julma vägede poolt purustatud Neitsitorn tehti korda aga seitsmekümnendatel. Võib öelda, et peaaegu mitte miski ei meenuta täna enam seda lopsakat koduaeda, mis oli siin umbes 80 aasta eest. Need on kõik kadunud vaated.

Alles ka kaamerad

Idüllilisele elule saabus järsk lõpp, kui von Bockid lahkusid 1939. aastal baltisakslaste ümberasumise käigus Eestist. Pere uueks elupaigaks sai Poznani linn Lääne-Poolas. Margarethe värvati Saksa lennuväe tööteenistusse, isa Berend aga sõjaväkke tõlgiks. Mahuka fotokollektsiooni säilimise eest tuleb tänada ema Ellyt, kes läbi sõja pilte hoolikalt kaitses ja hoidis. Õnneks on väheste sõjakeerises säilinud asjade seas ka Berend von Bocki kaamerad.

Näitus Neitsitorni muuseumkohviku teise korruse galeriis mälestab Berend von Bocki, kelle surmast Venemaa vangilaagris 23. novembril 1945 möödus tänavu 70 aastat.

20images
Laadimine...Laadimine...