FOTOD! Toidupanga juht: igal aastal 88 miljoni tonni toidu raiskamine on häbiväärne

Euroopa Komisjoni värskest raportist selgub, et Euroopa Liidus raisatakse igal aastal 88 miljonit tonni toitu. "See on väga palju. See on umbes üks kolmandik üldse olemas olevast toidust. Nii paljud inimesed on näljas Euroopas. Ka näiteks Eestis, kus toimetulekutoetus on 130 eurot ja inimesed ei saa osta tervislikku toitu," nentis Toidupanga juht Piet Boerefijn, kelle sõnul läheb Eestis enamik toitu raisku just kodumajapidamistes.

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD! Toidupanga juht: igal aastal 88 miljoni tonni toidu raiskamine on häbiväärne

Euroopa Komisjoni värskest raportist selgub, et Euroopa Liidus raisatakse igal aastal 88 miljonit tonni toitu. "See on väga palju. See on umbes üks kolmandik üldse olemas olevast toidust. Nii paljud inimesed on näljas Euroopas. Ka näiteks Eestis, kus toimetulekutoetus on 130 eurot ja inimesed ei saa osta tervislikku toitu," nentis Toidupanga juht Piet Boerefijn, kelle sõnul läheb Eestis enamik toitu raisku just kodumajapidamistes.

Igal aastal Euroopa Liidus raisku läinud toidu kogus - 88 miljonit tonni- on Eesti Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul väga murettekitav. "See on väga palju. See on umbes üks kolmandik üldse olemas olevast toidust. Kui te võtate ühe prügiauto, kuhu mahub võib-olla 6 või 10 tonni ja siis vaatate, kui mitu prügiautotäit see teeb. See on uskumatu," nentis Boerefijn. "See on häbiväärne."

12images

"Nii paljud inimesed on näljas Euroopas. Ka näiteks Eestis, kus toimetulekutoetus on 130 eurot ja inimesed ei saa osta tervislikku toitu, nad saavad osta ainult makarone ja leiba, aga nad ei saa osta puu-ja juurvilju või liha," jätkas Boerefijn.
Boerefijn nõustub kontrollkoja kriitikaga, et Euroopa Liidus ei pingutata piisavalt, et toiduraiskamist vähendada. "Ka Eesti peaks rohkem pingutama," nentis ta.

Paraku tuleb ka eestlaste seas toiduraiskamist ette, suurimad patustajad on Boerefijni sõnul just kodumajapidamised. "Eestlased raiskavad küll vähem kui soomlased ja sakslased, aga ka siin on raiskamine tõusujoonel. Koguaeg tulevad juurde uued kaubanduskeskused ja kauplused, sortiment koguaeg kasvab. 10 aastat tagasi Eestis ei olnud avokaadot ja mangot, nüüd on sortiment nii suur," märkis ta. "Suurem osa toidust läheb raisku kodudes ja muidugi on seda väga raske ka muuta."

Toiduraiskamist aitaks Eesti kodudes Boerefijni sõnul vähendada see, kui inimesed viidaks paremini kurssi märgistuste "parim enne" ja "kõlblik kuni" tähendusega. "Väga suur probleem on, et paljud inimesed ei saa aru, mis tähendab "kõlblik kuni" ja mis tähendab "parim enne". Eesti riik, näiteks Tervisearengu Instituut või sotsiaalministeerium võiks teha kampaania ja inimesi informeerida. Ma olen ise näinud paljusid noori, kes viskavad kõik ära. Nad vaatavad ainult kuupäeva ja nad ei tea, mis see tähendab. Nad viskavad ära ka coca cola ja kohvi. Tegelikult võib neid julgelt kasutada veel mitu aastat. See ei ole ohtlik või ebatervislik," märkis Boerefijn, kelle sõnul võib julgesti tarbida nii kuivtoitu, konserve, komme kui ka limonaadi peale "parim enne" kuupäeva möödumist. "Väga palju asju saab raiskamise vähendamiseks ka sügavkülma panna, näiteks liha ja leiba."

Riik peaks toidupanga juhi sõnul ka ettevõtteid rohkem informeerima. "Noori, lapsi ja muidugi ka firmasid peab rohkem informeerima. Eriti kui on suurfirmad, siis on kuskil mingid jäägid, mingi osa, mida ei saa lihtsalt maha müüa. Parem on anda see heategevusse- toidupangale, kui seda ära visata või hävitada," rääkis Boerefijn. "Osad firmad aga arvavad, et kui nad annavad selle meile, siis nende kliendid hakkavad vähem ostma.Tegelikult toidupanga kliendid elavad vaesuses ja nad nagunii ei osta avokaadot, mangot või kallist liha või kala. Me ei ole nende konkurendid."

"Paljud firmad on väga tublid, aga on ka neid kes põhimõtteliselt ei taha meile anda," nentis Boerefijn. "Riik võiks palju rohkem informeerida firmasid, et palun anna toit heategevusele, ära viska seda ära. Väga tihti on see toit 100 protsenti okei, vaid nad lihtsalt ei ole suutnud seda maha müüa."

Euroopa Kontrollkoda pakkus ühe toiduraiskamise vähendamise viisina välja toiduannetamise ettevõtjatele lihtsamaks tegemise. "Ma ei tea kas peaks olema lausa seadus, aga peaks olema lihtsalt kokkulepe. Üks asi on veterinaar- ja toiduamet, teine on keskkonnaministeerium ja ka maksuamet, nad peavad omavahel palju rohkem tööd tegema, et firmasid informeerida," rääkis ta. "Eestis on ka prügivedu väga odav ja seetõttu paljud firmad pöörduvadki esimese asjana nende poole. Inglismaal on prügivedu väga kallis ja seal ei visata nii palju toitu ära."

Täna korraldasid Toidupank ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) seminari "Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?", kus võeti kokku oktoobris ja novembris toimunud kampaania "Tarbi toitu targalt" tegevused, tänati partnereid ning vaadati teemaga seonduvalt tulevikku.

 

Laadimine...Laadimine...