GALERII: Tallinna loomaaias tähistati rahvusvahelist hülgepäeva

Aastast 1982 kuulutas USA Kongress esmakordselt välja rahvusvahelise hülgepäeva, sellest ajast peale tähistataks seda 22. märtsll üle maailma.

Pilt: Albert Truuväärt

GALERII: Tallinna loomaaias tähistati rahvusvahelist hülgepäeva

Toimetaja: Meelis Piller

Aastast 1982 kuulutas USA Kongress esmakordselt välja rahvusvahelise hülgepäeva, sellest ajast peale tähistataks seda 22. märtsll üle maailma.

16images

Tallinna loomaaias sai sel päeval näha nii hüljeste kommenteeritud söötmist kui proovida omal käel "hülgenahas olemist".

Rahvusvahelise hülgepäeva eesmärgiks on tutvustada hülgeid ja nende eluviise ning tõsta inimeste teadlikkust hüljeste kaitse vajalikkusest. Hülged on ühed enim kütitud mereloomad maailmas. Neid kütitakse nende rasva, liha ja naha pärast.

Eestis elab kaks liiki hülgeid: Läänemere suurim imetaja kuni 300 kg kaaluv hallhüljes (Halichoerus grypus) ning põhjapoolset päritolu tõeline jäälemb viigerhüljes (Pusa hispida). Vahel võib Läänemere lõunaosast meie vetesse sattuda ka randal (Phoca vitulina). Maailmas tuntakse 19 hülgeliiki.

Läänemere hülgeid ohustab eelkõige mere reostumine. Kaladest ja mereselgrootutest toituvasse hülgesse kui toiduahela tipplülisse kuhjuvad merre sattunud keskkonnamürgid, need mõjutavad eeskätt looma viljakust ja elujõudu. Suureks ohuallikaks on ka prügireostus ning võrkudesse ja mõrdadesse takerdumine.

Hallhüljes kuulub Eestis kaitsealuste liikide III kaitsekategooriasse, viiger aga rangemasse II kaitsekategooriasse.

Veebruari lõpp ja märtsi algus on Läänemere hüljeste poegimise aeg. Võimaluse korral hoiavad hülgeemad sel ajal inimesest eemale. Lihtsam on seda teha külmadel talvedel, kui meri on suures ulatuses jääs.

Soojematel aastatel tuleb aga leppida sellega, mida loodusel pakkuda – leida see viimane jääserv, tühi laid või üksildane rannariba, kus rahulikult poegida. Samas sobib maismaa poegimiseks vaid hallhülgele, kelle pojad oskavad ellu jääda ka lumevaestel talvedel. Viigerhülged vajavad järglaste edukaks üleskasvatamiseks võimalust peita nad lumekoopasse.

Hülged on ühed enim kütitud mereloomad maailmas. Neid kütitakse nende rasva, liha ja naha pärast.

Rahvusvaheline hülgepäev eelneb vahetult Kanada hülgepüügihooaja algusele. Kanada on tänapäeva maailma suurim hüljeste küttija. Hülglastele peetakse ulatuslikku jahti ka Namiibias, Gröönimaal, Norras ja Venemaal. Paljud riigid on seevastu mereimetajate jahi keelustanud.

Hülged on olnud tähtsal kohal ka mitmetes iidsetes kultuurides: Vana-Kreekas oli käibel hülge pildiga münt, hülgeid mainisid Aristoteles ja Homeros, Peruu Moche kultuuris kujutati hülgeid kunstis, Keltidel on müüdid kõndida oskavatest hüljestest.

Tallinna loomaaias elavad praegu, aastal 2018, kaks hallhüljest: 17-aastane Lielu ja 16-aastane Lätipoiss (Zizla). Nad mõlemad leiti pojana Lätimaa mererannikult ja kasvatati üles Riia loomaaias.

Laadimine...Laadimine...