Ginter juhatas kapo Tallinna Sadama osas järgmistele jälgedele

Tallinna Sadama ajutise juhatuse liikme Carri Ginteri sõnul võis Prevo Holdingule lepingu lõpetamise tasu maksmine olla algse nõrga lepingu tingimustes õigustatud. Samas on tal raske hinnata makstud summa suurust ja võimalikke kõrvalmakseid, mistõttu on dokumendid uurimiseks edastatud ka kaitsepolitseiametile.

Pilt: Scanpix

Ginter juhatas kapo Tallinna Sadama osas järgmistele jälgedele

Tallinna Sadama ajutise juhatuse liikme Carri Ginteri sõnul võis Prevo Holdingule lepingu lõpetamise tasu maksmine olla algse nõrga lepingu tingimustes õigustatud. Samas on tal raske hinnata makstud summa suurust ja võimalikke kõrvalmakseid, mistõttu on dokumendid uurimiseks edastatud ka kaitsepolitseiametile.

"Laias laastus on minu esmane seisukoht selline, et selle probleemi juur on ikkagi aastas 2003, kui vaadata seda lepingut, mis toona sõlmiti [Tallinna Sadama ja Prevo Holdingu vahel] , siis sellega võeti sadamale päris kõrged riskid," ütles Ginter BNS-ile.

Teine oluline asi on Ginteri sõnul see, et peale lepingu allkirjastamist ei asunud sadam lubatud objekti ehitama. "Küsitav on, et miks see ehitus peale ei hakanud. Justkui selle sõlmimise järel on kellelgi tekkinud kahtlused, et kas sellest saab asja või ei saa asja," sõnas ta.

"Need lepingud kirjutas alla Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale eelnev juhatus ja vähemalt algselt olid võimalused nendest lepingutest välja tulla ilma suuremate kahjudeta, need otsused jäid aga tegemata eelmise juhatuse ajal," selgitas Ginter. Tallinna Sadama juhatuse esimees aastani 2004 oli Riho Rasmann ja juhatuse liikmed Jaan Toots ja Tõnis Segerkrantz.

Ginter sõnas, et ta ei saa lepingust väljatulemise detaile täpsemalt avaldada, kuid ütles, et tema hinnangul oleks saanud selle õigel ajal ilma suuremate kahjudeta lõpetada. "Aga täna ma ei tea, kas omal ajal oli mingi väga hea põhjus miks seda ikkagi ei tehtud. Kaustast seda väga head põhjust praegu ei paista."

Ginteri sõnul pole tal praegu infot, mis toimus aastate 2003 ja 2006 vahel. Tema sõnul võivad olemas olla ka kirjad tollesest ajaperioodist, aga kuna infot on palju, siis hetkel pole ta nendeni vähemalt jõudnud.

"Mind segabki siin kõige rohkem küsimus, et sellel probleemil lasti eksisteerida nii pikkade aastate jooksul, teades et sadamale 2006 ja edasi kaasnesid arvestatavad leppetrahvid. Seda probleemi oleks pidanud ühel või teisel viisil üritama lahendada," lisas ta.

Ginteri hinnangul oli sadama vastu suunatud kohtuasi väga professionaalselt koostatud ja tõsine. "Need oleks pealevaatamise järgi võinud eskaleeruda kümneid kordi suuremaks nõudeks kui lõpuks kokku lepiti. Äriline valik oli kas võtta endale 70 miljonine risk või 3-miljonine kulu bilanssi, siis mõistliku ettevõtte hoolsuse puhul võiks see olla tark otsus, et sa ei jäta seda riski kohtusse."

Ginter möönis, et tagantjärele tarkusena oleks ta suutnud advokaadina välja mõelda manöövreid, kuidas hagile vastu vaielda, aga ärilises mõttes ei oleks ta suutnud anda tagatist, et kui need ära teha, siis oleks sadam sellest nõudest kindlasti vabanenud. "60-protsendilise tõenäosusega oleks see hagi ühel või teisel viisil olnud edukas ja siis oleks sadam olnud täielikus patiseisus, siis oleks pidanud hakkama rajama terminali sellisele juriidilisele isikule, kes suure tõenäosusega seda kaupa ei too."

Seetõttu oli sellises olukorras tema hinnangul kokkuleppe sõlmimine mõistlik. "Kui nüüd keegi sai sealt vahelt raha, seda me ju ei tea. Kuidas see summa saadi, kas keegi sai sealt mingeid varjatud tagasi- või edasimakseid, seda mina siit nendest paberitest ei näe, sellepärast me teemegi koostööd kaitsepolitseiga," rääkis Ginter.

BNS kirjutas suvel, et Tallinna Sadam otsustas tänavu tasuda Spacecomi omanikega seotud Prevo Holdingule lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest 2,8 miljonit eurot, mille maksmise vajadust pole sadam varem pidanud põhjendatuks.

Sadama õigusosakonna juhataja Toomas Tralla selgituse kohaselt oli kohtuväline kokkulepe kõige otstarbekam lahendus, mida soovitasid sadama juriidilised nõustajad.

Sadama kinnitusel on alates 2009. aastast otsitud võimalust hoonestusõiguse müümiseks ja kohtuvaidlus jätkus alles 2014. aastal. "Sealhulgas oleme ka pidanud erinevate osapooltega läbirääkimisi antud ala hoonestusõiguse teemal," ütles Tralla suvel BNS-ile.

"Tellisime selles küsimuses ka sõltumatud eksperthinnangud advokaadibüroolt Kaevando & Partnerid ning audiitorfirmalt KPMG Baltics OÜ, kes pidasid samuti kõige otstarbekamaks kohtuvälise kompromissi sõlmimist, kuna see välistab negatiivse kohtulahendi ning Tallinna Sadamale tekkida võiva enam kui 70 miljoni euro suuruse investeeringukohustuse," selgitas ta toona.

Toonane sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja majandusminister Kristen Michal seda teemat kommenteerida ega sadama tegevusele hinnangut anda soovinud.

 

Loe lisaks:

Tallinna Sadama juhtideks said Marko Raid ja Carri Ginter 

Laadimine...Laadimine...