Graanul Invest: plaanitav puidutööstuse rajamine on hea idee

AS Graanul Investi omaniku Raul Kirjaneni sõnul on 2022. aastaks Eestisse plaanitav puidurafineerimistehas hea idee, milles ta enda ettevõttel otsest konkurenti ei näe.

Pilt: Scanpix

Graanul Invest: plaanitav puidutööstuse rajamine on hea idee

AS Graanul Investi omaniku Raul Kirjaneni sõnul on 2022. aastaks Eestisse plaanitav puidurafineerimistehas hea idee, milles ta enda ettevõttel otsest konkurenti ei näe.

"See on igavesti vahva idee. Paberipuu kasutamine toote tegemiseks on selgelt parem kui ära põletamine. Graanul Investiga isegi oleme mõelnud biokeemia suhtes edasi liikuda. Ressurss on olemas, aga projekte on ennegi olnud ja see on üsna keeruline," ütles Kirjanen BNS-ile. Ta märkis, et pole plaanitava projekti detailidega veel ennast täpsemalt kurssi viinud.

Plaanitav tööstus kasutaks aastas sisendina 3 miljonit tonni puitu. "Täna peaks see 3 miljonit printsiibis turul olemas olema, praegu see eksporditakse ümarpuiduna. Küsimus on selles, kas see on võimalik ühte kohta kokku saada. Toorpuidu transport on suhteliselt kallis lõbu," märkis Kirjanen.

"Olles Eestis tehaseid ehitanud viimasel ajal ma arvan, et kui vaadata meie keskkonnanõudeid, saab see olema omaette väljakutse. Kui rääkida 3 miljonist tihumeetrist, siis täna Eesti Energial on ka plaan teha 3 miljonit tihumeetrit – mingeid valikuid tuleb kellelgi hakata tegema," sõnas Kirjanen.

Otsest konkurenti Kirjanen plaanitavas tööstuses Graanul Investile ei näe. "Mingeid kattuvaid osasid kindlasti on, aga ma arvan, et me pigem peaks üksteist toetama kui konkureerima. Tooraine ressursivajadus on ikka täiesti erinev," sõnas ta.

Plaanitav tehas peaks investorite sõnul tootma 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib, ning suurendama taastuvenergia tootmist Eestis 34-45 protsenti. "Ma pole tehniliselt protsessiga kursis, mida nad täpselt tahavad teha, aga ma arvan, et suurem osa biokeemia- ja tselluloositööstusest on ajalooliselt enda energia ise tootnud. Ju seal jääb midagi üle, küllap need protsessid on läinud efektiivsemaks. See ei pruugi olla ebarealistlik. Iseenesest võiks olla positiivne moodus, kuidas Eesti taastuvenergia eesmärke täita," märkis Kirjanen.

Tema sõnul on plaanitava tööstuse konkurendid pigem välismaal. "Me oleme tselluloosi- ja paberitööstuses tsükleid näinud Skandinaavias, kaheksa aastat tagasi oli sektor vahepeal korralikult käpuli. Teine teema sellise suure investeeringu tegemisel on see, et ressurss kasvab 5-6-7, isegi kümme korda kiiremini mõnes teises kliimavöötmes kui Eestis, näiteks Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias, kus puidu hind on pikaajaliselt oluliselt parema kontrolli all. Samas Soomes ehitatakse ühte tehast praegu, mis peaks varsti valmis saama," sõnas Kirjanen.

"Ma ei tea, mis mahust nad räägivad [700 000 tonni toodangut aastas], aga kui ta baseerub kohalikul ressursil, siis ta maailma mastaabis väga suur tehas ei saa tulla. Me ise töötame ka natuke selle teema kallal, meie nägemus on see, et asjal on jumet, kui suudad luua sinna kõva R&D [teadus- ja arendustegevuse] lahenduse juurde ja teha midagi uut. Tehes seda, mida kõik on kogu aeg teinud, saab see keeruline olema – kust see pikaajaline tasuvus tuleb?" küsis Kirjanen retooriliselt.

Omaette küsimus on tema sõnul poliitiline stabiilsus. "Kui vaadata kasvõi meie maksupoliitikat viimasel ajal, siis rahvusvahelist investorit veenda siia investeerima olukorras, kus poliitikutel on kogu aeg soov keskkonda muuta, saab olema suhteliselt keeruline," märkis ta.

Miljardi euro eest 2022. aastaks Eestisse puidurafineerimistööstust rajada plaaniv investorite grupp alustab tehase rajamise ettevalmistustega juba 2017. aasta alguses, ettevalmistamine võib aega võtta kuni kolm aastat.

Investorite poolt on tööstuse rajamiseks oktoobris asutatud ettevõte Est-For Invest OÜ. Ettevõtte omanikeringi kuuluvad metsa- ja puidutööstuskontsern AS Lemeks, Caspar Re OÜ, Ivard OÜ, Kaamos Group OÜ, OÜ Combiwood ja OÜ Tristafan.

Firma tegelikud kasusaajad on ettevõtjad Tiit Nilson, Peeter Mänd ja Kaido Jõeleht ja Mati Polli, kellest igaühele kuulub firmast 16,67 protsenti, ning Jüri Külvik, kelle osalus on 12,97 protsenti.

Laadimine...Laadimine...