Halduskohus kodanike kaebust hiiglasliku tselluloositehase planeerimise asjus vastu ei võtnud

"Kuigi õiguslikud põhjused olid olemas, ei julgenud kohus pretsedenti luua ega luba rahva kaasamist planeeringu algusesse, sest seaduses ei ole see selgesõnaliselt kirjas," kommenteeris kodanikuühenduse jurist Sven Anton halduskohtu otsust. 

Pilt: Scanpix

Halduskohus kodanike kaebust hiiglasliku tselluloositehase planeerimise asjus vastu ei võtnud

"Kuigi õiguslikud põhjused olid olemas, ei julgenud kohus pretsedenti luua ega luba rahva kaasamist planeeringu algusesse, sest seaduses ei ole see selgesõnaliselt kirjas," kommenteeris kodanikuühenduse jurist Sven Anton halduskohtu otsust. 

Eelmise nädala alguses (18.09) andis kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) Tallinna halduskohtusse esmase õigusabi taotluse ja kaebuse, milles soovitakse ettevõtte Est-For Invest poolt kavandatava tselluloositehase püstitamisega seotud haldusaktide tühistamist. Halduskohus kaebust küll vastu ei võtnud, aga EMA jääb sellegipoolest seisukoha juurde, et riigi eriplaneeringu algatamisel on kodanikke ebapiisavalt kaasatud ning tehase rajamise protseduur on liikunud edasi kiiremini kui ühiskonnale kaasarääkimisvõimaluse pakkumine.

"Kuigi õiguslikud põhjused olid olemas, ei julgenud kohus pretsedenti luua ega luba rahva kaasamist planeeringu algusesse, sest seaduses ei ole see selgesõnaliselt kirjas," kommenteeris kodanikuühenduse jurist Sven Anton halduskohtu otsust. EMA on korduvalt nii tselluloositehast kavandavale Est-For Investile selgitanud, et tehase rajamine on teravas vastuolus ühiskonna praeguste ootustega ning kodanike kaasamine antud protsessi peaks olema tagatud juba eos. Seetõttu ei saa ühendus heaks kiita asjade praegust käiku, millega otsitakse tehasele juba sobivat asukohta, samal ajal kui endiselt on vastamata küsimus, kas Eesti inimesed ülepea soovivad sellist tehast.

Ajakirjanduslikku kroonikat jälgides võib tõdeda, et ühiskonna tellimus säästvale metsanduspoliitikale eelnes tselluloositehase kavade avalikustamisele. Viimase viieteistkümne aasta metsanduspoliitiliste arengute vastane meeleavaldus, mis oli ühtlasi kodanikuühenduse ametlikuks sündimise päevaks, toimus 16. detsembril 2016. Alles nädalaid hiljem, 10. jaanuaril avalikustati uudis, et Est-For Invest plaanib ehitada Eestisse hiiglasliku tselluloositehase.

Samal ajal, kui EMA on mitmesugustele riiklikele instantsidele viimase kümne kuu jooksul korduvalt mõista andnud, et ühiskonnal on tungiv vajadus metsandusliku kokkuleppe järele, mis sõlmitaks riigi ning kõigi asjasse puutuvate huvigruppide vahel – maainimesed, mesinikud, loodusturismi ettevõtjad, püsimetsnikud, ökoloogid, keskkonnakaitsjad, metsaettevõtjad, puidutöösturid jt).

Riik on seda lubanud uue metsanduse arengukava näol, mille koostamisse Keskkonnaministeeriumi sõnul kaasatakse senisest rohkem huvigruppe, aga sellegipoolest otsitakse praegu asukohta hiiglaslikule tööstusele, mis oma investeeringu suuruse ja olemuse poolest paneks meie metsamajandamiskavad tegelikkuses paika.

Kui rajatakse sellise toormevajadusega tselluloositehas, nagu Est-For Invest hetkel plaanib, siis ei saa enam juttugi olla raiemahtude vähendamisest järgmise kümne aasta arengukavas, sest vastasel juhul pole miljardiinvesteeringut millegagi toita. Seega ei saa kodanikuühenduse hinnangul tehase rajamisest tegelikult enne rääkima hakata, kui ühiskond järgmises metsanduse arengukavas kokkuleppe on saavutanud.

Erinevad huvigrupid on korduvalt nõudnud metsanduse arengukava ennetähtaegset avamist, tuues põhjenduseks selle toetumise vananenud teadusele ning ebatäpsetele andmetele, samuti lubab see raiumisel säästlikku normi peaaegu kahekordselt ületada.

Laadimine...Laadimine...