Hambaarstide Liidu president: südame haigused on otseselt seotud suu tervisega

"See nii-öelda suus mädanev haav koormab ja väsitab organismi väga tõsiselt ja tekitab lisasoodumust kopsu- ja südamehaigustele ning vähi erinevatele vormidele," hoiatas Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink, et oma suu tervise eest peab hoolitsema. "Enamus inimesi ei puhasta hambavahesid üldse ja selle tõttu võiks öelda, et nad ei ole seega kunagi oma hambaid tegelikult puhtaks pesnud."

Pilt: Scanpix

Hambaarstide Liidu president: südame haigused on otseselt seotud suu tervisega

Kairi Ervald

"See nii-öelda suus mädanev haav koormab ja väsitab organismi väga tõsiselt ja tekitab lisasoodumust kopsu- ja südamehaigustele ning vähi erinevatele vormidele," hoiatas Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink, et oma suu tervise eest peab hoolitsema. "Enamus inimesi ei puhasta hambavahesid üldse ja selle tõttu võiks öelda, et nad ei ole seega kunagi oma hambaid tegelikult puhtaks pesnud."

"Hamba tervisest rääkiv teavitustegevus peaks olema märksa aktiivsem ja massiivsem. Praegu leiame ennast tihti olukorrast, kus haiguse ennetustegevus on minimaalne ja tegelema peab vaid tagajärgedega," ütles Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink tänase ülemaailmse suutervise päeva puhul.

Vink tõdes, et iga inimene on võimeline oma hammaste tervise eest hoolitsema, kui küsimus on teadlikkuses. "Kõik inimesed ei tea, mis haigus on üldse kaaries." Inimesed arvavad, et kui hammas ära murdub, et läks see lihtsalt katki. Tegelikult on tegemist hamba luu või kõvakoe mädanemise protsessiga, mida nimetataksegi kaarieseks, selgitas Vink. "Hammas mädaneb lihtsalt seest õõnsaks ja siis murdub krõpsti ka hamba email," lisas Vink.

Katkine hammas ohustab südant

Kaaries võib kesta aastaid ja on Vingi sõnul seotud ja soodustab üldiseid tõvesid, näiteks südame-veresoonkonna lubjastumist, mis lõppeb tavaliselt insuldiga. "Südame-veresoonkonna haigused on otseselt seotud suu tervisega," jätkas Vink.

Kui sa ei puhasta hambavahesid, pole sa oma hambaid kunagi puhtaks pesnud.

Vingi sõnul on suurimaks hambahügieeni probleemiks ka see, et inimesed ei puhasta hambaid õigesti. "Enamus inimesi ei puhasta hambavahesid üldse ja selle tõttu võiks öelda, et nad ei ole seega kunagi oma hambaid tegelikult puhtaks pesnud," lisas Vink.

Kui inimesel tuleb aga suust läppanud õhku ja hambaid pestes ka igemed veritsevad, tuleks aru saada, et tegemist on tõsise igemehaigusega, mis võib kujutada juba ohtu inimese üldisele tervisele.

"See nii-öelda suus mädanev haav koormab ja väsitab organismi väga tõsiselt ja tekitab ka lisasoodumust kopsu- ja südamehaigustele ning vähi erinevatele vormidele," lisas Vink.

Vink rõhutas, et tagajärgedega tegelemine meditsiinis ongi kallis, kuid igal inimesel on haigust võimalik kontrolli all hoida, kui ta teadvustab selle põhjuseid ja sellega ka tegeleb. Vaid hammaste pesemisega auke ära ei hoia.

"Hambavaenulikud toitumisharjumused tulevad ikka perekonna liini pidi välja. Sellist olukorda on väga vähe, kus ühe katuse all elavas perekonnas on emal kõik hambad korras ja lapsel augulised," lisas Vink.

Õige toitumine säästab hambaid

Hambad hakkavad lagunema, kui suus on mineraalide tasakaalu häire - hammastest võetakse rohkem mineraale välja, kui sinna ladestatakse. "Hambasse tekib auk peamiselt seepärast, et me elame liiga hästi, toitu on liiga palju ning see on liiga energiatihe," sõnas Vink.

Probleemiks on ka see, et lapsed saavad piiramatus koguses ja vabalt valitud ajal minna külmkapi kallale ja valada endale toidukordade vahel mahla. "Seal saab laps omale suhu aga uue happe- ja magusadoosi, mis hambaid lagundab," selgitas Vink.

Hammaste tervise parandamiseks tuleb suhu kasvatada hambasõbralikud mikroobid, mida saab teha toitumist ja energiabilanssi järgides.

"Sööma peaks harvem ja vähem energiarikast toitu ehk seda, mis sisaldavab vähem suhkruid. Kui süüa kartulikrõpse või mõnda muud jahurikast toodet, jääb hambale tihe suhkrukitt tundideks," lisas Vink.

Ka kinos käimine võib olla hammastele tõeline katsumus, kus popkorni ja Coca-Cola tarbimisest jäävad kolme kinotunni jooksul alles vaid bakterid, mis on ise happelised ja suudavad selle kõik üle elada. "Need aga ongi just need bakterid, mis tekitavad hammaste mädanemist ehk kaariest," rääkis Vink ja lisas, et õigem oleks söögikordade vahel tarbida vaid vett, süüa kolm-neli korda päevas ja hambad püsivad terved.

Hammaste tervise teavitustööga aga Vingi sõnul tegeletakse, kuigi pea üks protsent Haigekassa eelarvest tervist edendavale tegevusele suunata, on tema sõnul väga tagasihoidlik panus.

Auke oleks vähem, kui haigust ära hoida

"Praegu me tegelema rohkem tagajärgede ja tulekahjude kustutamisega ja see ei ole minu meelest õige," nentis Vink.

Ka üldistest rahasuunamise põhimõtetest on Vingi sõnul tekkinud arusaam, et parem tegeletakse tagajärgedega. "Siin ei saa mõelda nii, et anname aga raha aukude parandamiseks, vaid tegelema peaks haiguse põhjustega," selgitas Vink.

Erinevaid suuhügieeni koolitusi ja üritusi toimub Vingi sõnul pidevalt - Hambaarstide Liit koostöös Haigekassaga on välja töötanud erimaterjalid lasteaedadele ja hammaste tervisest räägitakse ka noortele emadele.

"Seda, et inimesel hambad ära lagunevad, ei saa veeretada meditsiinisüsteemi kaela. See on eluviisi haigus," lausus Vink.

Muu maailma edukatest näidetest rääkides toob Vink esile Rootsi, kus tema sõnul on aru saadud selles, et odavam on haigust ära hoida kui tegeleda tagajärgedega. "Seal on palju suuhügieniste, kelle juures inimesed käivad õppimas, kuidas hammaste eest hoolitseda," sõnas Vink.

Ka Ameerikas on taoline süsteem sisse seatud. Kui inimene vastuvõtule ei ilmu, võib ta kaotada kindlustuse, lisas ta.

Laadimine...Laadimine...