HANNES VÕRNO: Eestis sõimatakse ausust kibestumuseks

"See on Eestis tavaline lugu, et kui keegi on aus, siis öeldakse, et ta on kibestunud. Ma tunnen endas jõudu ja julgust öelda välja seda, et ma ei ole rahul hoiakutega, mis puudutavad tänases Eestis nende inimeste arusaama eestlaseks olemisest ja Eesti kestmajäämisest. Isamaalisusest on tehtud justkui asotsiaalne hälve," ütles Viimsi volikogusse kandideeriv Hannes Võrno.

Pilt: Scanpix
Eesti

HANNES VÕRNO: Eestis sõimatakse ausust kibestumuseks (3)

"See on Eestis tavaline lugu, et kui keegi on aus, siis öeldakse, et ta on kibestunud. Ma tunnen endas jõudu ja julgust öelda välja seda, et ma ei ole rahul hoiakutega, mis puudutavad tänases Eestis nende inimeste arusaama eestlaseks olemisest ja Eesti kestmajäämisest. Isamaalisusest on tehtud justkui asotsiaalne hälve," ütles Viimsi volikogusse kandideeriv Hannes Võrno.

Meelelahutaja Hannes Võrno otsustas kandideerida EKRE nimekirjas Viimsi vallakogusse. "Võimu tahab igaüks, võimu tahab isegi koerakutsikas või pisikene laps, kui ta tahab ennast kehtestada. Kui me räägime linnavõimust, kohaliku omavalitsuse võimust või riigivõimust, või tõsiseltvõetavusest rahvusvahelises või riiklikus mastaabis, siis kaasneb selle võimu võtmisega ka vastutus," märkis Võrno Tallinna TV vestlussaates "Teie arvamus, palun?". "See peab olema teatud mõttes hulljulgus, aga ka veendumus, et mul on selleks jõudu või pealehakkamist olemas." Julge on Võrno enda sõnul olnud aga juba lapsepõlvest saati.

Väikekodanlikuks kunstnikuhingega Võrno Viimsi aedlinna ei nimeta. "Ta on samasugune elukeskkond nagu kõik muudki Eestis. Ma olen seda tüüpi inimene, kes mitte ei näe vaid vaatab ka. Kui on vaja asju ajada Tallinna linnas ja sõita mööda teed kodu poole, siis mulle meeldib Viimsi, sest seal ei ole nõme ummikutes seista. Seal on ilus vaade merele. Ma ei viitsiks seista Paldiski maanteel või Vabaduse puiesteel," sõnas ta.
Isamaalisus on muutunud asotsiaalseks hälbeks

"Ega ma poliitikasse ei trügi. ma olen enda jaoks täiesti selgeks mõelnud selle, et nähes, mis täna Eestis toimub ja mis toimub Eesti ümber terves Euroopas ja maailmas, siis ei ole minu jaoks väljakutse enam teha poliitikat. Minu jaoks on see täna väljakutse päästa, mis päästa annab. Ehk siis tungivalt ja tõelise kirega asuda tegema seda, millest veel Eesti koos seisab - need on kodud, need on kogukonnad, see on selline väike külamentaliteet või arusaam sellest, et me tegelikult kuulume ühele pildile. Me oleme eestlased ja me räägime eesti keelt ja me saame Eesti asjadest ühtemoodi aru - ka need erinevad rahvused, kes siin elavad," selgitas Võrno. "Ohu eest, lasta see väike riik alla neelata maailmas täna toimuval.

Ma tunnen endas jõudu ja julgust öelda välja seda, et ma ei ole rahul hoiakutega, mis puudutavad tänases Eestis nende inimeste arusaama eestlaseks olemisest ja Eesti kestmajäämisest. Sellest on tehtud justkui asotsiaalne hälve. Kui ma tahan olla isamaaline või ma tahan olla rahvuslik, siis olenemata rahvusest arvatakse, et ma olen tagurlane või midagi muud."

Varasemalt on Võrno olnud kunagise Res Publica liige, mis nüüd moodustab osa IRL-ist. "Abielu, kui nähtus, võrdsete partnerite vahel on ju alati aktsepteeritav ja pigem positiivne. Vanarahva uskumuse kohaselt ei ole väga hea toon, kui noorpaar läheb leivad ühte kappi, kui neiu on juba pikemat aega lapseootel. Mulle tundub, et Res Publica ja Isamaa ühinemine oli sarnase maiguga asi - keegi ei saanud aru, kes kellele tite tegi ja miks nad abielluma peavad. Ju siis kellelgi olid põlved mustad, kellelgi olid küünarnukid mustad ja kuidagi pidi end puhtaks kloppima. Paneme pulmapeo püsti, äkki keegi siis ei märka," kirjeldas Võrno kahe erakonna liitumist.

Poliitiliste vaadete poolest määratleb Võrno end liberaalseks konservatiiviks. "Minu jaoks on oluline see, et rahvus, olenemata milline, oleks tõsiseltvõetav ja suudaks selle nimel ise käituda väärikalt käituda rahvana ja teha ennast tõsiseltvõetavaks ja austatavaks. Hea näide sellest on šotlased, seal käivad mehed seelikuga, see on nende uhkuse ja poweri ja rahvusliku identiteedi märk. Samas, meil on inimene, kes teatri laval paneb selga seeliku, ühiskonnas enam mittetõsiseltvõetav, sest ta pani naise riided selga. Me ei saa olla rahvana nii juhm," ütles Võrno.

Eesti rahva hääbumist Võrno siiski ei karda. "Ma arvan, et 30 aasta pärast on täiesti alles Eesti keel ja seda keelt rääkivad inimesed, kaasaarvatud ka noored inimesed. Alles on laulupeod. Ma arvan, et 30 aasta pärast ei ole Eesti enam selles liidus, kus ta täna on - Euroopa Liidus. Ma arvan, et 30 aasta pärast ei ole Eesti ka enam NATO-s. Ma arvan, et tulevik on meie enda kätes ja me saame seda ise väga paljuski muuta, kui me tahame väga tõsiselt ja enesekindlalt küsida ja sellele küsimusele ka vastust otsida," sõnas Võrno.

Ausus pole kibestumus

Tihtilugu tembeldatakse Võrno sõnul Eestis need, kes julgevad ausalt ka negatiivseid seisukohti välja öelda, kibestunuks. "See on Eestis tavaline lugu, et kui keegi on aus, siis öeldakse, et ta on kibestunud. Nädal aega tagasi ütlesid kõik, et mis Hendrik Kalmetil viga on - Kalmet on kibestunud. Võrno on kibestunud. Saame leida veel kümneid ja kümneid nimesid Eesti lähiajaloost, kus keegi, kes lihtsalt ütleb midagi välja tembeldatakse kibestunuks. Ma arvan, et Hendrik Kalmet ei ole kibestunud ja ei ole Hannes Võrno kibestunud ja ei ole ka järgmised inimesed, kes midagi välja ütlevad, kibestunud," rääkis ta.

Võrno on leppinud, et EKRE ridades kandideerides võib ta sulgeda ukse nii mõnegi tuleviku koostöövõimaluse ees. "Minu ees on paljud uksed juba ammu kinni. Ma olen näinud kinniseid uksi juba üle kahe ja poole aasta. Mul ei ole kaotada mitte midagi, karta täpselt sama moodi. Täna ma olen julge ja otsekohene. Ma olen absoluutselt parketikõlbmatu juba pikemat aega," märkis Võrno.

Korruptsioon kütab kirgi, heategusid ei mäletata

Võrno on kandideerinud ka Eesti Olümpiakomitee esimeheks. EOK-ga tuleb paratamatult meelde ka korruptsioonis kahtlustatav Neinar Seli. "Me keegi pole veatu. Samamoodi, internetikommentaariumis teatakse minust mida kõike ja öeldakse samuti. Ma olen ammu võtnud sellise hoiaku, et kui meil on tugev ja demokraatlik riik, siis kurjtategijad võetakse vahi alla, neile esitatakse süüdistused ja kurjategijad saavad karistuse. Kuni seda tehtud pole, siis lihtsalt möliseda on pentsik," ütles Võrno. "Selliseid ärimehi ja ettevõtjaid on Eestis veel. Võtame näiteks Vjatšeslav Leedo. Keegi ei räägi, mida Leedo on saarlasena Saaremaa heaks teinud. Keegi ei räägi sellest, et Slavik on maksnud kinni Saaremaa koolilaste kõik ekskursioonid ja bussid."

Inimesed, kellel on nutti ja pealehakkamist suudavad luua imelisi asju

Peale meelelahutaja, arvamusliidri ja poliitiku on Võrno tuntud ka kui moekunstnik. "Mul oli väga hea kunstiõpetaja ja väga andekad klassikaaslased - Rainer Sarnet, kes on täna üks Eesti kõvemaid režissööre. Me olime koolivennad, pinginaabrid, see mees on nii metsikult andekas, et tema kõrval tekkis ka tahtmine kunstnik olla," rääkis moekunstniku haridusega Võrno. "Kahtlemata ka mu isa, kes oli kuldsete kätega mees, kes tegi kõigest midagi."

"Ma nägin seda, et inimesed, kellel on nutti ja pealehakkamist suudavad luua imelisi asju," lisas Võrno.
Meelelahutusse jõudis Võrno aga tänu kokkusattumustele ning muidugi ka esinemissoovi tõttu. "See oli maailm, kuhu sa pidid kuuluma tol hetkel. Teisiti poleks kujutanud ette neid 80ndate rõvedaid komsomoliaastaid," nentis Võrno.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...