Härjapea jõe veskid panid aluse Tallinna tööstusele

 Kui sööte täna saiakesi Narva maantee ääres Narva kohvikus, siis istute tegelikult täpselt Härjapea jõel.

Pilt: Arhiiv
Tallinn Ajalugu

Härjapea jõe veskid panid aluse Tallinna tööstusele

Jaak Juske

 Kui sööte täna saiakesi Narva maantee ääres Narva kohvikus, siis istute tegelikult täpselt Härjapea jõel.

Mälestus läbi kesklinna voolanud kitsast kiirevoolulisest Härjapea jõest on tallinlaste seas veel elus. Kus see maa alla suletud jõgi aga täpselt voolas, täpselt enam ei mäletata. Jõgi algas Ülemiste järve põhjatipust. Sossi mäel asus omal ajal mitu suurt vesiveskit, millest kasvasid välja vanad tööstused, ka Eesti vanim paberiveski, mis rajati 17. sajandi keskel. Kokku oli jõe ääres vähemalt kaheksa vesiveskit, mistõttu on Härjapead kutsutud Tallinna tööstuse hälliks. Just paberi- ja nahatööstused ja nende tekitatud suur reostus saidki jõele saatuslikuks.


Sossi mäelt südalinna suunas voolas jõgi 1925. aastal arhitekt Aleksandr Vladovski projekti järgi ehitatud sõjaväehaigla, tänase kaitseväe peastaabi hoone tagant. Sealkandis oli aga Härjapeal omal ajal mitu haru, tänapäeval sealkandis asuvad tiigid on nähtav mälestus Härjapeast. Praeguses kaitseväe peastaabi pargis asuvad vanimad hooned on ehitatud 19. sajandi alguses, kaitseväe peastaabi pääslahoone oli aga algselt sõjaväehospidali köök. Selle taga ja pisut allpool asusid omal ajal paremal pesuköök, vasakul saun. Härjapea jõe sealne haru varustas nimetatud kolme hoonet vanasti veega.


Püssirohu- ja moonalaod


Sealt edasi lookles jõgi Odra tänava joonel 20. sajandi algusest kuni 1970. aastateni asunud kitsarööpmelise raudtee alt Siselinna kalmistu suunas. Raudteevall on sealkandis seni nähtav. Härjapea äärde jääb nüüdne sidepataljoni, omaaegse Dvinski polgu kasarmute ala.


Jõgi voolas 1864. aastal avatud Vana-Kaarli kalmistu ja 1955. aastal jõeorgu ehitatud Kalevi (endise Komsomoli) keskstaadioni ning 1775. aastal asutatud Aleksander Nevski ning 1840. aastate alguses rajatud ja 1950. aastatel hävitatud katoliku kalmistu ehk Poolamäe vahelt. Kirjeldatud alal on jõe ürgorg seniajani looduses selgelt eristuv.


Kalevi staadioni kanti kutsuti vanasti sealsete liivaluidete tõttu Tallinna Aafrikaks. Nii kandis ka praegune Võistluse tänav enne staadioni valmimist Aafrika tänava nime. Sealkandis asunud sõjaväe püssirohu- ja moonalaod elavad aga edasi Püssirohu ja Magasini tänava nimes.


Juhkentali tänavalt katoliku kalmistule kulgenud Kalmistu, praeguse Staadioni tänava lõpus asus Põhjasõjani katelsepaveski. See oli Tallinna rae poolt rajatud katelseppade tsunfti tarbeks. Hiljem ehitati katelsepaveskiks ümber Ülemiste mäe all asunud paberiveski.


Linna keskhaigla taga Tiigiveski pargi kohal toitis jõgi omal ajal suurt paisutatud veskitiiki. Mülgastunud tiik aeti lõplikult kinni 1913. aastaks, kasutades selleks Estonia teatri vundamendiaugust saadud pinnast. Sinna rajati linnaaedniku Hans Lepa algatusel linna puukool ja kasvuhooned haljastuse edendamiseks. Pargi ühes servas, Herne tänava ääres asus alates 1913. aastast Kalevi spordiseltsi jalgpalliväljak.


Kahtlase seltskonna kogunemispaigana sai aga piirkond õige pea hüüdnimeks Päti- ehk Pasatskipark. 1962. aastal ehitati sinna Kalevi spordihall. Vanast veskihoonest on ümberehitatuna praeguseni alles viiluga Juhkentali tänava poole asuv ühekorruseline kivihoone (Juhkentali 11). Juba 13. sajandil tegutsenud vesiveski kandis Tiigiveski nime ning kuulus Mihkli nunnakloostrile.
Tiigiveski juurest voolas jõgi üle Juhkentali tänava edasi mööda Keldrimäel asunud vana Pleekmäge, 1721. aastal Vene sõjaväelaste jaoks ehitatud Jumalaema Sündimise Kaasani pühakuju puukiriku tagant. Pleekmäe sai nime omal ajal sealsel jõeluhal kangaid pleegitanud linakangrute järgi.


Lina pleegitamise mägi


Pärast kirikut andis jõgi tööd omaaegsele Lennuki tänava saunale, mille paekivist hoone asub nüüdse Mardi tänava ääres. Lennuki tänava joonest natuke Tartu maantee suunas tegi Härjapea pöörde üle tänase Liivalaia tänava ning jätkas oma teekonda mere suunas Maakri tänava ääres.


Tänapäeval kõrghoonetega palistatud city on ajalooline tööstusasum. Varem asusid seal jõe ääres nahaparkalite töökoda ja nende suruveski puukoore purustamiseks.


Teine jõeharu suundus vanasti nüüdse Stockmanni kaubamaja, omaaegse vesiveski ja paberivabriku kohalt. Seal asunud Püha Johannese ehk Jaani Seegi veskit on esmakordselt mainitud 1279. aastal kui veskit, "mis juba ammustest aegadest on seegile kuulunud". Iidvanas veskis on jahvatatud vilja, tehtud püssirohtu ja paberit. 19. sajandi teisel poolel sinna rajatud Eduard Johansoni paberivabrikust on alles vaid kunagise kõrge korstna alusmüür Liivalaia tänava ääres. Stockmanni kaubamaja ehitustööde käigus tulid 1990. aastatel välja keskaegse vesiveski jäänused, paraku need aga hävitati. 1970ndate alguseni kandis tänase Liivalaia tänava kohal paberivabriku kõrval kulgenud kitsas tänav Paberi nime.

 

 

 

Maa-aluseks jõeks saanud Härjapeasse enam Ülemistest vett ei lasta

 

Kadunud Kompasna asum oli vabade elukommete ja kõrtside poolest tuntud agul, mille südameks Kuremäe Pühtitsa kloostri kirik praeguse Kannikese poe kohal.


Stockmanni kandist kulges jõgi mööda Kivisilla tänava (saanud nime Tartu mnt asunud silla järgi) joont edasi Kompassi ehk Kompasna asumisse. Suur osa Kompasna vanast hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Selle omal ajal mitmerahvuselise, vabade elukommete ja kõrtside poolest tuntud aguli südameks oli 20. sajandi alguses ehitatud uhke Kuremäe Pühtitsa kloostri Tallinna abikloostri kirik, mis asus 1960. aastani tänase Kannikese poe kohal Villem Reimani ja Gonsiori tänava nurgal.


Härjapea voolas kloostrikiriku tagant tänaseks linnapildist kadunud Kompasna asumis ristirästi kulgenud, 19. sajandist pärit puumajadega palistatud tänavatel, riivates ka nüüdset Villem Reimani tänavat. Viimased sealsed vanad puumajad lammutati 1970ndatel.


Kui sööte nüüd saiakesi Narva maantee ääres Narva kohvikus, siis istute täpselt Härjapea jõel. Narva kohviku maja valmis enne Teist maailmasõda, põles 1944. aasta märtsis, taastati ja sai pärast sõda juurdeehituse.


Enam kui 400 aasta eest oli jõesuue Narva maantee joonest natuke põhja pool. Praegusel Pronksi tänava ja Narva maan-tee ristil võttis Härjapea endasse Mardi oja veed. Mardi ojaga üheks saanud Härjapea voolas edasi mere suunas Jõe tänava joonel. Jõe tänava viimased vanad ühekordsed puumajad lammutati 1960ndate alguses, et teha ruumi uutele suurtele tööstusettevõtetele, tänapäeva ärihoonetele.


Lootsi ja Tuukri tänava nurgal asuva tankla kohal suubus Härjapea jõgi 20. sajandi alguses suurde kirdesuunalisse sadama kanalisse, mis sadakond meetrit teisel pool Uus-Sadama tänavat suubus omakorda Tallinna lahte. Sadama piirkonda kutsuti vanasti Uus-Hollandiks.


Reostunud jõgi kaeti 1914. a puust plaatidega, 1930ndate keskel suleti see aga lõplikult tunnelkollektorisse. Tänapäeval sinna kallist Ülemiste joogivett enam ei lasta.


Kivisilla tänava ja Tartu maan-tee ristis asub Härjapea jõe mälestuseks infotahvel koos veesilmaga. Lähitulevikus on kavas tähistada ka kultuurilooliselt olulised paigad Härjapea ürgoru kallastel.

Laadimine...Laadimine...