Harjo: ühistranspordiga peab jõudma sihtpunkti kiiremini kui autoga

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles, et ühistranspordi võtmeküsimuseks on inimeste ootused ning see, et bussiga saaks vajalikku punkti kiiremini kui autoga.

Pilt: Albert Truuväärt

Harjo: ühistranspordiga peab jõudma sihtpunkti kiiremini kui autoga

Sandra Lepik

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles, et ühistranspordi võtmeküsimuseks on inimeste ootused ning see, et bussiga saaks vajalikku punkti kiiremini kui autoga.

"Mis on inimese ootused selleks, et ta tõepoolest mõtleks ühistranspordile, mitte sõiduautole?" küsis Harjo.

Ühistranspordi arendamine sõltub tema sõnul sellest, kui palju nähakse transpordiliinidel ette ümberistumisi ühelt liinilt teisele. Eestis tõuseb liikumiste koguarv, sõltumata sellest, et innovatiivse riigina on meie inimestel üha rohkem võimalusi kaugtööks.

Elu ilma autota oli normaalne

"Liikumissagedused kasvavad aasta-aastalt, kuid ühtlasi muutuvad ajas ka inimese vajadused," selgitas Harjo. "See ei tähenda, et midagi oleks halvemaks muutunud, vaid seda, et inimeste mõttemaailm ja soovid on avaramaks muutunud. Seetõttu tulekski ühistranspordi arendamisel lähtuda sõidunõudlusest."

Ühistranspordi sõidunõudlus on seotud inimeste töökoha, haridusasutuste, teenuste ligipääsetavuse ja muude liikumistega. "Vabaajaliikumiste osakaal on väiksem ehk liinivõrku planeerides lähtutakse eelkõige sellest, et inimene saaks kooli, tööle, koju ja vajalike teenusteni," märkis Harjo.

Eelkõige ootavad inimesed, et ühistransport asuks vähemalt naabermaja ees. "Sellest sõltuvalt oleme tänasel hetkel alustanud teenindustaseme normide väljatöötamist, teades tänaseid inimeste soove," ütles Harjo.

Mida parem teenus, seda pepsim tarbija

Olulisel kohal on ka teenuse taskukohane hind. "Lisaks hinnale peaks olema erinevaid boonuspakette ehk mida rohkem tarbid, seda odavamaks teenuse tarbimine sulle läheb. Inimesel tekib stiimul rohkem ja rohkem teenust ka kasutada," ütles Harjo.

Ühtlasi peab ühistranspordiga jõudma sihtpunkti kiiremini kui autoga. Märkimata ei saa jätta ka puhtust ning klienditeenindust. "Kindlasti ka sagedused, et kas pean bussi ootama tund aega," ütles Harjo. "Ja jalgsikäigumaa ehk kui ma pean kõndima ühe kilomeetri peatusesse, siis tekib tahes-tahtmata küsimus, kas ühistransport on ikka minu jaoks õige vahend." 

Sellele, et inimesed väärtustavad ühistranspordiga sõites aega, viitavad ülerahvastatud ekspressliinid. "Ka sõidugraafikus püsimine ehk kas ma jõuan ühistranspordiga õigeks ajaks sihtpunkti või mitte," kirjeldas Harjo inimeste ootusi.

Viimased rahuloluküsitluste tulemused näitavad olukorda, et marsruutidega ollakse vähem rahul kui varasematel aastatel. "Inimeste soovid ja ootused suurenevad aasta-aastalt ehk mida kvaliteetsemat teenust pakud, seda nõudlikumaks muutuvad inimesed," selgitas Harjo.

Uusarendustes suur arenguruum

Praegu vajaks parandamist kindlasti uusarenduspiirkondade ühistranspordi korraldus. "Nendes piirkondades on sõidunõudlus esialgu väike," ütles Harjo. "Kui uusarendus valmis saab ehk tekib kriitiline mass inimesi, kes seal kindlalt elavad, siis võib hakata edasi mõtlema sellele, kas liin viia kokku vedavasse peatusesse või otse suurlinnade keskustesse." 

Harjo kinnitas ka seda, et kui töö- ja elukohtade andmestikust lähtuvalt on suured liikumisvajadused, näiteks nagu Õismäe ja Ülemiste City vahel, siis on vaja uusi liine. "Ühtlasi olen pikalt mõelnud ja mitu paberit täis sodinud skeeme, kuidas saaks Taksopargi peatuses ühest transpordivahendist teise ümber istuda nii, et ei peaks teisele poole ristmikku kõndima," selgitas Harjo, et ümberistumised peaksid olema lihtsad ja kiired.

 "Õnneks on Tallinn sellises seisus, et finantsvõimalused on olemas, aga tänasel hetkel on probleemiks pigem bussijuhtide puudus," ütles Harjo. 

 

Laadimine...Laadimine...