Harry Egipt: lapsed on koolis krambis, muudame seda!

"Tasakaalu saamiseks peab staatiline istumine vahelduma emotsionaalse tegevusega. Kui pole tasakaalu, siis algab koolikiusamine," rääkis  filmioperaator ja reklaamfilmide režissöör Harry Egipt, miks on tantsutunnid koolis vajalikud.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Harry Egipt: lapsed on koolis krambis, muudame seda!

Toimetaja: Sandra Lepik

"Tasakaalu saamiseks peab staatiline istumine vahelduma emotsionaalse tegevusega. Kui pole tasakaalu, siis algab koolikiusamine," rääkis  filmioperaator ja reklaamfilmide režissöör Harry Egipt, miks on tantsutunnid koolis vajalikud.

Kui tahame näha Eestis toimetamas õnnelikke inimesi, et me poleks riikide õnne edetabeli tagumises pooles, tuleb alustada koolist. "Miks ei võiks isegi vahetunnis koolis tantsida? Ja siis nädalavahetustel oma oskustega üksteiselt mõõtu võtta kõigis meie parketiga kaetud saalides?"

Kahjuks ei nõua tänapäeval väljakujunenud praktika enam partneriga kooskõlastatud liigutusi. "Rühm noori poisse või tüdrukuid võib end vabalt kõigutada, igaüks omaette. Paarilisega arvestamine lisab aga tantsimisele hoopis uusi võimalusi. Teise inimese tundmaõppimist kuni kiindumuseni," selgitas Egipt.

Eesti lapsed on praegu ikka veel koolis krambis ja depressiivses seisundis. "Koolimudel on igav ja vähe viljakas," nentis Egipt, et tantsimine elustaks natukenegi meeleolu. "Tasakaalu saamiseks peab staatiline istumine vahelduma emotsionaalse tegevusega. Kui pole tasakaalu, siis algab koolikiusamine," tõi Egipt välja ka selle, et see paneks lapsed rohkem liikuma.  

Tants aitab ka lõimuda

Aasta lõpus toimus Nõmme Gümnaasiumis klassiõhtu, millest võtsid osa ka Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpilased. Kõik olid kohal täiesti vabatahtlikult, kokku 56 õpilast.

Nädal enne klassiõhtut olid tantsuõpetajad Karmen ja Teet õpetanud kummaski koolis 28le õpilasele rumba ja džaivi põhisamme. Õpe kestis poolteist tundi. Selle aja jooksul vahetati korduvalt partnereid. "Õppetundide lõpul valisid tantsuõpetajad klassiõhtul toimuva võistluse võistkonna – seitse tüdrukut ja seitse poissi ehk need, kellel sammud kõige paremini välja tulid. Ülejäänud 14 õpilast kummastki koolist moodustasid kohtunikkonna."

Klassiõhtul tantsisid võistlejad iga partneriga ühe tantsu, kokku 14 tantsu." Kohtunikud hindasid eraldi parimat tüdrukut ja poissi, sest kindlaid tantsupaare ei olnud," ütles Egipt, et parimad kuus võistlejat said auhinna ja esitasid publikule ühe rumba ja ühe džaivi. 

Ka kohtunikud tantsisid  enne võistlusi kolm tantsu ja andsid vahepeal võistlejatele väikese puhkepausi, asudes ise põrandale. Ka nemadki vahetasid iga tantsu järel partnerit. "Sel viisil suhtlesid kahe erineva emakeelega õpilased esimese tunni jooksul peaaegu sõnadeta, ainult kehakeele kaudu," lisas Egipt, et kõigi muljed ja emotsioonid olid ürituse järel ülivõrdes.

Peale tantsu toodi saali 14 suurt koolipinki, igasse pinki istus üks võistlusel osalenud tüdruk. Poisid liikusid pingist pinki ja samas järjekorras nagu nad olid tantsinud, algas sõnaline suhtlus. "Tundus, et vesteldi hoopis inglise keeles!"

Lõpuks jäi igale tüdrukule paberileht 14 poisi kontaktidega ja igale poisile 14 tüdruku omadega. "Mis edasi saab, näitab aeg. Küllap lähevad mõnedki veel koos tantsima või arutavad midagi koos edasi. Hoiavad ehk teineteise kätt veel mujalgi kui tantsupõrandal," ütles Egipt. 

Tants kooli!

Kui igas Eesti koolis õpetada tantsimist, siis juba üks tund nädalas annaks kogu kooliaja 12 aasta jooksul 360 tundi tantsimist. Sellel lisanduksid nädalavahetuse klassiõhtud. "Kohalik omavalitsus peaks aitama tantsuõpetajaid palgata ja auhindugi muretseda," leidis Egipt. 

"Kujutame ette, et Nõmme Gümnaasiumist sõidetakse võistlema mõne Tartu kooliga ja pärast korraldab Tartu linnavalitsus kõikidele osavõtjatele tasuta külaskäigu Eesti Rahva Muuseumi. Vastukülaskäigul viib jälle Tallinna linnavalitsus lapsed sõitma maa-alustesse katakombidesse ja Neitsitorni ning Raidkivide muuseumi."

Laadimine...Laadimine...