Harvardi professor: tehnikahiiglaste ülemvõim pärsib innovatsiooni ja majanduskasvu

"Kas tehnikahiiglased - Amazon, Apple, Facebook, Google ja Microsoft - on kasvanud liiga suurteks, rikasteks ja mõjukateks regulaatoriteks ja kas poliitikud suudavad üldse kunagi nende vastu astuda?" küsib Harvardi Ülikooli majanduse ja avaliku korra professor Kenneth Rogoff.

Pilt: Scanpix

Harvardi professor: tehnikahiiglaste ülemvõim pärsib innovatsiooni ja majanduskasvu

"Kas tehnikahiiglased - Amazon, Apple, Facebook, Google ja Microsoft - on kasvanud liiga suurteks, rikasteks ja mõjukateks regulaatoriteks ja kas poliitikud suudavad üldse kunagi nende vastu astuda?" küsib Harvardi Ülikooli majanduse ja avaliku korra professor Kenneth Rogoff.

Rogoff nendib arvamusportaalis Project Syndicate, et tehnoloogiasektor on kujunenud viimastel aastakümnetel USA majanduse uhkuseks. "Google’i otsingumootori kiirus ja võimsus on hingemattev, internetikõned lasevad aga sõpradel, sugulastel ja töökaaslastel suhelda mõistliku hinnaga ise kasvõi teises maailma otsas asudes," toob ta näiteid USA-s baseeruvate tehnoloogiahiiglaste saavutustega kaasnevatest hüvedest.

Kasumi hoidmiseks pärsitakse uuendusi

"Kõigest sellest innovatsioonist hoolimata on laiema majanduse tootlikkuse kasv olnud tagasihoidlik," tõdeb professor. "Paljud majandusteadlased kirjeldavad praegust olukorda kui "teist Solow’ momenti", viidates legendaarsele MIT ökonomistile Robert Solow’le, kes 1987. aastal ütles, et "arvutiajastut võib näha kõikjal peale tootlikkuse statistika".
 
"Kuigi Rogoffi sõnul on tootlikkuse aeglase kasvu põhjuseid mitmeid, on üheks väga suureks mõjutajaks vähese hulga interneti hiigelettevõtete ülemvõim. "Paratamatult paneb muretsema see, kui domineerivaks on muutunud need viis suurt tehnikafirmat, kui kasumlikud nad on ja kui kõikehõlmavad nad on ning kui raske on seetõttu väikestel startuppidel neile vastu astuda – kõik see pärsib ka innovatsiooni," kirjutab Rogoff. "Muidugi seljatasid kunagised noorukesed Facebook ja Google omaaegsed hiiglased MySpace’i ja Yahoo. Aga see oli enne, kui tehnikafirmade väärtus taevasse kihutas, andes niimoodi pikaaegsetele mängijatele massiivse rahastuseelise."

Konkurentidel pole lootustki

"Tänu oma sügavatele taskutele võivad tehnikahiiglased alla neelata või põrmustada iga uue firma, mis nende kasumit ähvardab, hoolimata sellest, kui kaudselt nad seda teevad," nendib professor.
Tehnikahiiglased tavatsevad tema sõnul väita, et nende uutesse toodetesse valatav kapital kannustab innovatsiooni. "Siiski võib aimata, et mitmetel juhtudel on tegu pigem sooviga potentsiaalne konkurent juba eos seljatada," kirjutab ta. "Märkimisväärne on, et tehnikahiiglased saavad enamuse oma kasumist siiski oma tuumiktoodetest – Apple Iphone’ist, Microsoft Office’ist ja Google oma otsingumootorist. Mis tähendab, et tegelikkuses radikaalseid uuendusi pigem maetakse maha, kui arendatakse edasi."

Ülemvõim andmete üle tuleb kukutada
 
Rogoff nendib, et internetihiiglastele regulatsioonide seadmise muudab keeruliseks tarbijate kulutuste, peamiselt nende andmete ja privaatsuse, tegeliku ulatuse läbipaistmatus. "See on siiski kehv vabandus nende konkurentsi pärssivate sammude eiramiseks – näiteks kui Facebook ostis kiiresti kasvava sotsiaalvõrgustiku Instagrami või kui Google ostis oma kaardistamiskonkurendi Waze’i," kirjeldas ta.
"Kõige kiiremini on vaja sekkuda, et nõrgestada tehnikahiiglaste haaret meie isikuandmete üle – haaret, mis laseb Google’il ja Facebookil välja töötada reklaamitööristad, mis on vallutamas reklaamitööstust," kirjutab professor. "Euroopa regulaatorid on juba samme teinud, kuid USA-s istutakse siiani, käed rüpes."
 
"Regulaatorid ja poliitikud tehnikahiiglaste kodumaal peavad üles ärkama," rõhutab professor Rogoff. "USA õitsengut on alati kannustanud tema võimekasutada ära majanduskasvu, et toita sellest tehnoloogilist innovatsiooni. Praegu aga on tehnikahiiglased sama palju probleemi põhjuseks, kui selle lahenduseks,"
Laadimine...Laadimine...