Helme lasi riigil tasuda oma sotsiaalmeedia arveid

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonijuht Martin Helme on kasutanud võimalust raha eest oma sotsiaalmeediaedule hoogu anda – postituste võimendamise kulud on ta lasknud kanda kuluhüvitistesse, nagu selgub äsja riigikogu kantseleis kokku pandud kuluhüvitiste dokumentidest.

Pilt: Scanpix

Helme lasi riigil tasuda oma sotsiaalmeedia arveid (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonijuht Martin Helme on kasutanud võimalust raha eest oma sotsiaalmeediaedule hoogu anda – postituste võimendamise kulud on ta lasknud kanda kuluhüvitistesse, nagu selgub äsja riigikogu kantseleis kokku pandud kuluhüvitiste dokumentidest.

Nädala alguses kirjutas Postimees, kuidas EKRE oma sotsiaalmeedia kogukonda kasvatab ning kuidas just nende sõnumid teistest hoogsamalt valijateni jõuavad. Kui inimene loob endale Facebookis ettevõtetele mõeldud lehe, võib ta lasta sealset sisu võimendada – ikka selleks, et see jõuaks rohkemate inimesteni. See ei ole aga tasuta, vahendas BNS Postimeest.

2017. aasta novembri lõpus avaski Martin Helme Facebookis just sellist tüüpi omanimelise lehe, mida neljapäeva lõunaks jälgis 4349 inimest. EKRE algatatud hümni seaduse eelnõu puudutavat postitust märtsi keskpaigast on Helme Facebooki lehel keskmisega võrreldes palju rohkem meeldivaks märgitud, jagatud ja kommenteeritud. Märtsi lõpust alates sai hoo sisse kaks suuremat kampaaniat Facebookis ja populaarse platvormi teises kanalis Instagramis.

Dokumentidest, mis Helme riigikogu kantseleile esitas, selgub, et ta on esitanud kulude hüvitamiseks arveid Facebookilt postituste võimendamise eest. Näiteks on ta esitanud Facebooki arve, paludes hüvitada kulud seoses tööülesannete täitmisega: kampaania «hümn» jõudis 6034 inimeseni 15,67 euro eest, «haigekassa» sai 36 948 inimese tähelepanu 64,51 euro eest ning «riigikohtu otsus» jõudis 138 319 silmapaarini 214,7 euroga. Instagramis anti samal ajal «hümnile» hoogu veel 97,07 euro eest. «Teavituskampaania valijatele» – nagu Helme seda riigikogu kantseleile põhjendas – jõudis Instagramis vähemalt 11 305 inimeseni. Samasisulisele teisele kampaaniale kulus Helmel veel üle 300 euro.

Riigikogu kantseleist öeldi, et riigikogu liikmete kulusid hüvitatakse juhatuse sätestatud korrast lähtudes. «Kantselei ei piira tööga seotud kulutuste hüvitamist,» lisati.

Helme hilisemate postituste võimendamist siiski täies mahus enam kuluhüvitiste alla ei võetud, selgub aruannetest. Märtsi ja aprilli kulutusi hüvitati 403 euro eest. Veebruarikuise kampaaniaga sai Helme Facebooki leht vähemalt 41 686 silmapaari juurde. Selle eest esitas Facebook talle 200-eurose arve.

Hüvitise dokumentidest selgub ka, et Facebook palus poliitikul tasuda summa engagementi ehk inimeste kaasamise eest, sihtrühmaks täisealised Eesti inimesed. Miks riigikogu hiljem Helmele kulusid enam täismahus ei hüvitanud? «Osaliselt hüvitatakse kulud siis, kui riigikogu liige seda ise soovib või on kuluhüvitiste limiit juba ära kasutatud,» kõlas selgituseks.

Kokku läks Helme sotsiaalmeediapostituste võimendamine kuluhüvitiste eest ehk maksumaksja tasutuna maksma ligi 730 eurot.

Riigikogu juhatus on otsustanud, et kuluhüvitiste alla lähevad sõidukulud, side- ja posti-, lähetus-, büroo-, koolitus-, esindus- ja vastuvõtu-, tõlketeenuse, majutus- ning uuringute ja ekspertiiside kulud. Nagu näha, ei ole loetelus teavituskulusid, millega Martin Helme on riigikogule põhjendanud, miks ta nende kulude hüvitamist soovib. Ühele kuludokumendile on Helme oma käega alla kirjutanud «teavitus Facebookis valijatele».

Varem on avalikkuse tähelepanu saanud juhtumid, kus avalikku raha on kasutatud valimiskampaaniaks või reklaamideks, mida on uurinud ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK). Mäletatavasti on selliseid juhtumeid kohtussegi jõudnud. Tallinna linnajuhid eesotsas endise linnapea Edgar Savisaarega põhjendasid mitut linna raha eest tehtud poliitkampaaniamaigulist aktsiooni sellega, et need olid teavituskampaaniad.

ERJK asejuht Kaarel Tarand sõnas, et sotsiaalmeediapostituste võimendamine kuluhüvitiste eest on juriidiliselt keeruline küsimus. «Aga asutagu siis selleks lahendust otsima – riigikogu töö ei ole partei töö, need asjad on lahus,» sõnas ta. «Poliitiline reklaam ja maailmavaadete propageerimine on ikkagi partei, mitte saadiku töö.»

Tarandi sõnul on ERJK korduvalt tundnud muret poliitilise reklaami kolimise pärast sotsiaalmeediasse. Tema sõnul peab poliitik oma valijatega suhtlema, kuid mitte maksumaksja raha eest. «Facebook on ise selge vahe teinud: suhtle sõpradega tasuta, aga kui tahad võõraid inimesi tülitada, maksa selle eest. Siin on selge joon,» ütles Tarand. P

ostimehe palvele kuluhüvitise dokumente kommenteerida vastas Martin Helme: «Tänan pakkumast, pole kommenteerimisest huvitatud.»

Martin Helme jääb oma kuluhüvitistega riigikogulaste pingereas keskele, kuigi on kulutanud 87,7 protsenti kompenseeritavast hüvitisest. Aasta esimese kuue kuu jooksul maksis riigikogu kantselei riigikogulastele kuluhüvitisteks ligi 527 483 eurot. Sajaprotsendiliselt ehk 6 226,98 euro eest poole aasta jooksul on hüvitise ära kulutanud seitse riigikogu liiget: Märt Sults ja Erki Savisaar Keskerakonnast, niinimetatud aknaalused Marko Mihkelson ja Olga Ivanova, sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre, Henn Põlluaas EKRE-st ning nüüdseks europarlamenti suundunud Igor Gräzin Reformierakonnast. Kusjuures suurimate kulutajate esikahekümnes on esindatud kõigi fraktsioonide saadikud. Enim on nimekirjas keskerakondlasi, kellel on tihedalt kannul oravad. Seejärel tulevad fraktsioonitud riigikogulased ning EKRE.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...