Helsinkin Sanomat kahetseb, et üritas eestlastele hüüdnime leida

Helsinkin Sanomat kahetseb, et üritas eestlastele hüüdnime leida (0)

Pealinn

09. aprill 2015

Mõned päevad tagasi algatas Helsinkin Sanomat kampaania eestlastele hüüdnime leidmiseks. Et aga eestlased pakutud nimede peale solvusid, pidi lehe peatoimetaja Kaius Niemi lehelugejatelt täna vabandust paluma.

Lehetoimetuse sõnul oli tegemist heatahtliku algatusega, kuna näiteks rootslaste kohta on soomlastel oma hüüdnimi, niisamuti hüüavad eestlased oma põhjanaabreid porodeks.

Kenast üritusest kasvas aga välja inetu lugu, sest paljud pakutud nimevariandid olid eestlastele solvavad. Täna vabandas leht lugejate ees. „Tahame siiralt öelda, et algatusega kaasnenud arvamused ja nimed ei esinda Helsinkin Sanomate seisukohti,“ ütles lehe peatoimetaja Kaius Niemi. „Eestlased on meie lähedased naabrid ning toimetus hindab neid. HS seisab edaspidigi mitmerahvuselise ühiskonna eest ning kaitseb vähemuste huve.“

Kõige rohkem sai hääli hüüdnimi eestit (18%), millele järgnes kalevipojat ehk kalevipojad (8%).

Eestlaste kohta pakuti ka hüüdnimesid bemmit (juures on märge, et eestlased soetavat endale kohe BMW, kui selleks raha on), eteläespoolaiset ehk lõunaespoolased ning kalevit ehk kalevid.

Soomlased hüüavad eestlasi ka nimedega metsäveljet ehk metsavennad, varttiryssät ehk veerandvenelased, Eestin perunat ehk Eesti kartul, jänikset ehk jänesed, kroonit ehk kroonid, kuratit ehk kuradid.

Ka kutsutakse eestlasi Raivodeks, seda juveeliröövli Raivo Roosna järgi, ning redisteks, mis on hüüdnimi nõukogude ajast – üksnes pealt punane.

Kas neis nimedes ka tõesti midagi solvavat on, see jäägu igaühe enda otsustada.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.