Henri Sepp: paadunud ametnikule ongi riik lehm, keda tuleb mõnusalt ja mõõdukalt lüpsta

"Võib-olla on maksusüsteem seepärast segane, et sellest aru saades hakkaks rahvas mässama. Kuna praegu on sellest arusaamine kunst, pole kellelgi aega süveneda ja kõik on rahul,“ arvas endine majanduspolitsei uurija Henri Sepp, kes luges läbi 250 lehekülje pikkuse riigieelarve ning analüüsis seda.

Henri Sepp: paadunud ametnikule ongi riik lehm, keda tuleb mõnusalt ja mõõdukalt lüpsta (2)

"Võib-olla on maksusüsteem seepärast segane, et sellest aru saades hakkaks rahvas mässama. Kuna praegu on sellest arusaamine kunst, pole kellelgi aega süveneda ja kõik on rahul,“ arvas endine majanduspolitsei uurija Henri Sepp, kes luges läbi 250 lehekülje pikkuse riigieelarve ning analüüsis seda.

"Eelarve seletuskirjas on toonitatud, et meie maksusüsteem on lihtne, läbipaistev ja stabiilne. Näiteks kui palju maksusid sisaldab leib? Esiteks, põllumees kasvatab, lõikab ja müüb vilja. Ta tasub riigile palgalt tulumaksu ja sotsiaalmaksu, käibemaksu, kütuseaktsiisi jne. Edasi läheb vili möldri kätte, kes teeb viljast jahu ja müüb selle edasi. Ka tema tasub riigile tulumaksu ja sotsiaalmaksu palgalt, käibemaksu, kütuseaktsiisi jne," ütles Sepp ja lisas, et järgmisena küpsetab pagar jahust leiva ja temagi tasub riigile tulumaksu ja sotsiaalmaksu palgalt, käibemaksu, kütuseaktsiisi jne. Sama muster kordub kaupmehega.

"Lõpuks jõuab leib ostjani, kes maksab käibemaksu, aga leiva eest makstavast rahast on ta palgapäeval juba ära maksnud tulumaksu, sotsiaalmaksu jne. Ühes lihtsas leivapätsis on juba vähemalt viies kohas makstud mitmeid erinevaid makse. Selle järgi võib öelda, et meie maksusüsteem ei olegi nii lihtne ja läbipaistev," selgitas Sepp.

"2009. aastal oli Riigikohtul üks kohtulahend, mis puudutas tulumaksu ümberjagamist keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel ning Riigikohtu Üldkogu leidis eelarve rahaasjad sedavõrd sassis olevat, et seda ei olnud võimalik hinnata," tõi Sepp absurdse näite.

Sepa meelest hoitakse maksusüsteem spetsiaalselt väga segane, muidu sellest aru saades hakkaks rahvas mässama. "Kuna praegu on sellest arusaamine kunst, pole kellelgi aega süvenda ja kõik on rahul," sõnas Sepp.

Sepa sõnul tuleb riigieelarvet hakata teisiti koostama, sest rahvaarv väheneb ning hetkel raisatakse liiga palju eelarve raha.

Kulutamiseks on kokku 8,5 miljardit eurot, millest üks miljard tuleb Euroopa Liidult. "Selle valame betooni ja asfaldisse. See ei ole halb, sest teid tuleb ehitada. Aga kui näiteks sõita Tartust Tallinna, on näha kohti, kus üle maantee on ehitatud korraga kolm silda ja neil ei sõida ühtegi autot. See on raiskamine," ütles Sepp.

Maanteeamet tegi tänavu üheteistkümnel värskel objektil analüüsi ja ainult neist üks vastas nõuetele. "Varsti lõppeb nende garantii, neid tuleb hakata hooldama ja see on omakorda tohutu kulu," viitas Sepp järgmisele valupunktile, millele hakatakse raha raiskama.

Raha saaks kokku hoida ka Riigikogu pealt. "Riigikogu kulud on 26 miljonit eurot, sealhulgas töötasud 5,7 miljonit ja majandamiskulud 4,7 miljonit. Hüvitis seoses volituste lõppemisega Riigikogus on kuus kuupalka, Riigikogu endiste liikmete pensionid maksavad 5,3 miljonit eurot. Lisaks saaks kokku hoida Riigikogu kantseleis, kus on 244 ametikohta, ja presidendi institutsioonilt, mille eelarve on 4,1 miljonit," tõi Sepp välja.

Tema sõnul on põhjendamatu, et pärast presidendi ametivolituste lõppemist makstakse presidendi abikaasale esindustasu 20% presidendi ametipalgast kuni abikaasa surmani.

Samuti saaks erinevatelt ministeeriumidelt raha kokku hoida. "Põllumajandusministeeriumis on rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudeks ette nähtud 362 729 eurot. Summa suurenemine on seotud Rahvusvahelise Pullide Hindamise Komitee liikmemaksude tõusuga. Paadunud ametnikule ongi riik lehm, keda tuleb mõnusalt ja mõõdukalt lüpsta," arvas Sepp

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...