"Avalikes kanalites sellest palju ei räägita, isegi ei taheta teada. Nii kummaline, kui see ka pole, on praktiliselt igas teises koolis, kui käinud olen, õpilane õpetajat nii vaimselt kui füüsiliselt ähvardanud. Ähvardanud kas maha lasta, kuul pähe kihutada ja seda juhul, kui õpetaja paneb hindeks kahe," tõdes taktikalise laskmise instruktor Mart Raukas saates "Mõtleme taas".
Raukas avaldas, et peale Viljandi Paalalinna kooli traagilist sündmust, kus õpilane lasi maha oma saksa keele õpetaja, on koolides olukord väga ärev.
Mart Raukas on oma kogutud materjaliga, kus kümneid ja kümneid kooliõpetajad ähvardatakse, pöördunud ka haridusministeeriumisse. “Rääkisin seal probleemist ministri nõuniku Igor Rjapiniga, kellelt ei saanud aga korduvatele kirjadele mitte mingisugust vastust. Sellest võib järeldad, et haridusministeeriumil puudub huvi nende haldusala probeemi vastu.”
Rahulikust põhjamaalasest märatsevaks ründajaks
Raukas lisas, et seitse aastat tagasi ei osanud spetsialistide ringkond isegi ettekujutada, et ka Eesti koolides võib koolitulistamine või äkkrünnak aset leida.
“Meid on alati armastatud samastada Põhjamaadega – rahulikud inimesed, rahulik elukeskkond, lisaks eestlase üleüldine tuimus. Tegelikult on aga pinged inimestes kasvanud ja rünnata võivad ka täiesti normaalsed inimesed, kes kannavad endas mingisuguseid sotsiaalseid trende. Näiteks ühe Kose kooliõpetaja kinnitusel tunnevad osad priimusõpilased end meie haridussüsteemis nülituna, kuna neid samastatakse keskmiste õpilastega ja neile ei anta vaimu- ja hingetoitu.”
“Maailm on praegu väga erinevates kohtades rahutu,” tõdes ta. “Pariisis ajalehetoimetuses toimunud terrorirünnak ehk tehnilises keeles äkkrünnak, tõestab, kui kaitsetud me taolises olukorras oleme. Äkkrünnaku põhikeeleks on üksik hunt ja siin ei aita ka tugevdatud turvameetmed.”