Hugo Osula: kui palk ei tõuse, pole Eestis enam varsti midagi teha

"Kui Eestis ei suudeta palkasid hoida ja palgataset tõsta, pole meil siin varsti enam midagi teha. Küsimus on ka selles, kas suudame kasvavale palgatasemele ka väärtuslikku tööd leida. Praegune Eesti keskmine palgatase Soome ja Rootsi palkade kõrval ei hoia meie ühiskonda koos," sõnas Eesti transpordiettevõtja Hugo Osula. Samuti leiab ta, et ametnikud püüavad Euoopa rahasid lihtsalt ära kasutada, selle asemel, et mõelda, kuhu investeerida, et sellest ka tulevikus kasu oleks.

Pilt: Scanpix

Hugo Osula: kui palk ei tõuse, pole Eestis enam varsti midagi teha (2)

"Kui Eestis ei suudeta palkasid hoida ja palgataset tõsta, pole meil siin varsti enam midagi teha. Küsimus on ka selles, kas suudame kasvavale palgatasemele ka väärtuslikku tööd leida. Praegune Eesti keskmine palgatase Soome ja Rootsi palkade kõrval ei hoia meie ühiskonda koos," sõnas Eesti transpordiettevõtja Hugo Osula. Samuti leiab ta, et ametnikud püüavad Euoopa rahasid lihtsalt ära kasutada, selle asemel, et mõelda, kuhu investeerida, et sellest ka tulevikus kasu oleks.

Kaheksa ettevõtte juhtfiguur Osula rääkis Äripäeva veebiraadio saates "Äripäev eetris", et tema meeskond ei tegele valdkonnaga, kus ei ole võimalik töötajale väärikat palka maksta. "Meie paneme sellise ettevõtte kinni, las teised tegelevad. Seda nii bussiliikluse sektoris, logistikute kui tippjuhtide maailmas."

Osula muretseb kõige enam selle pärast, kas Euroopa Liidu finantseerimisperioodil Eestisse voolav suur raha jätab võimaluse mõelda loominguliselt ka tulevikutoodele, -teenustele ja ka sellele, milline peaks tuleviku Eesti välja nägema. "Mul on tunne, et meie ametkondade põhimure on, kuidas see rahavoog ära manageerida, kuidas see jõuaks praktilise rakendamiseni, mitte küsimuseni, kas see raha Eesti jaoks ka tulevikus väga olulist efekti annab. See on üks olulisemaid ohte, mida võiks Eesti praeguses majanduselus täheldada."

Küsimusele, mida tegema peaks, vastas Osula, et riigi rolli vähendada. "Mida rohkem antakse ettevõtjatele vabadust toimetada ja tegutseda, seda edukam riik on. Minu viimase 15-ne aasta kogemus näitab, et 90ndate kiire edu baseerus ainult ettevõtjatel ja sellel, et riigil oli piisavalt nutikust olla regulaator, mitte osaleja. Riik andis kõik, mis vähegi võimalik, ära. Möödunud kümnendi keskpaigast alates, majandusbuumis, mil riigi eelarve hakkas hästi täituma, tekkis riigil üha suurem soov käituda ettevõtjana. Minu sügav veendumus on, et riik oma ettevõtete kaudu ei suuda eraettevõtjaga samaväärselt osutada teenuseid ja tooteid toota. Ka ühistranspordis on viimane 7-8 aastat järjekindlalt liigutud selles suunas, et riik tahab kõike ise teha ja kontrollida, ka oma ettevõtteid ja teenuseid ise finantseerida. See ei ole jätkusuutlik. Selline olukord viib seisu, kus meil on tasuta ühistransport, nagu Tallinnas, üle Eesti. Meil on eelarves väga suured kulud ja ühisveonduse teenusel väga väike kasutajaskond."

Osula sõnul on näidanud ka praamimaailm, et mida rohkem ametnikke on nn riigiettevõtlust arendamas, seda suurem on oht, et leitakse kanaleid, kuidas rahavoog suunata valdkonda, kus olulised otsustajad on poliitikud.

Osula kogemusel tuleb ettevõtte arengut planeerides esmalt vaadata, mida turg ootab, tajuda tarbija homseid ja ülehomseid soove ning teada, kuidas neiks valmis olla. Kui seda ei mõisteta, on see probleem, milles on süüdi keskkond, kallilt tõusvad palgad ja sada muud asja. "Midagi pole teha, igal tootel ja teenusel on oma elutsükkel. Kas ta areneb või lõpeb, sõltub tarbija liikumisest. Vaadates Eestit tervikuna on turg ju olematu, ühtegi toodet ja teenust ainult Eesti turule arendada pole üldse mõtet."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...