ILUS, AGA SAASTAV: Kas ka Eestis võiks hakata New Yorgi eeskujul klaasseinu piirama?

Igaüks kes ehitab, renoveerib või korterit soetab, peaks endale aru andma, kuivõrd peab ta mõnd välisklaasseina omades energia eest rohkem maksma. Teisisõnu, avaral ja õhulisel ruumil võib olla vägagi kallis hind. Talvel tuleb rohkem kütta, suvel konditsioneerida.

Pilt: Scanpix

ILUS, AGA SAASTAV: Kas ka Eestis võiks hakata New Yorgi eeskujul klaasseinu piirama? (1)

Virkko Lepassalu

Igaüks kes ehitab, renoveerib või korterit soetab, peaks endale aru andma, kuivõrd peab ta mõnd välisklaasseina omades energia eest rohkem maksma. Teisisõnu, avaral ja õhulisel ruumil võib olla vägagi kallis hind. Talvel tuleb rohkem kütta, suvel konditsioneerida.

New Yorgis keelustatakse kasvuhoonegaaside vähendamiseks suurte klaaspindadega pilvelõhkujate juurde ehitamine ja sunnitakse vanu ümber tegema. Eesti arhitektuuri grand old man Raine Karp nendib, et kuigi klaasfassaadid on ka Eesti uusehituste puhul levinud, on tegemist tõepoolest üsnagi energiat raiskava ehitusmaterjaliga.

Ühendkuningriigi väljaanne The Independent kirjutas, et linnapea Bill de Blasio väitel on klaasseintega pilvelõhkujad energiakulukuse mõttes "äärmiselt ebaefektiivsed". Linnapea kinnitusel on hooned kasvuhoonegaaside tekitajad nr 1 New Yorgis ja seetõttu võetigi vastu seadus, et uusi ei ehitata ja vanad tuleb – ilmselt seestpoolt – ümber disainida.

Väärib märkimist , et seejuures satub "rohelisemaks" muutumise surve alla ka Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga seotud kinnisvara tema kodulinnas New Yorgis (loe siit). 

Kliimavaidluse spiraali uus vint

Spetsiaalse Trumpi kiusamise seadusega siiski tegu pole, kuigi linnapea on vastaserakonnast ehk demokraat. Uute klaasfassaadidega kõrghoonete ehituskeeluga loodetakse vähendada linnas toodetavaid kasvuhoonegaase aastaks 2030 koguni 40%. Lisaks uute klaaskõrghoonete piirangule nõuab New Yorgi linnavolikogu vastu võetud akt juba püsti aetud tornidele tõhusamat isolatsioonikihti ja energiahoidlikumaid klaaspindu.

Sisuliselt tähendab too nõue ilmselt, et kuigi väljastpoolt jääks klaastornide välimus endiseks, tuleb sissepoole ehitada isolatsiooniseinad, jättes vaid osa klaaspinnast aknaks. Teatavasti moodustavad klaaspindsed pilvelõhkujad New Yorgi n-ö visiitkaardi ja tunnuspanoraami ning väljastpoolt soojustamisega nende kallale kindlasti ei minda.

Kuna kaks kümnest kõige energiakulukamast kõrghoonest kuuluvat 2015. a uuringu pingerea järgi Trumpi kinnisvaraimpeeriumile, sealhulgas kuulus Trumpi Torn, segatakse New Yorgi "uus energiapoliitika" ilmselt siiski ka suurde riigi poliitikasse. See toob kaasa presidendile hulga arupärimisi.

Vaidlus küsimuse üle, kuivõrd tõhusad ning loodus- ja rahakotisõbralikud on klaasseinad, suubub seega igihaljasse kliimavaidlusesse. Donald Trump kuulub seoses kliima soojenemisega teatavasti  öelnud, et "ma ei ohverda oma riigi majanduslikku heaolu millegi nimel, mida keegi tegelikult ei tea."

Mõistagi pole aga Trumpi võimuses linnavolikogu uut kliimapoliitikat tagasi keerata. Nõnda nagu sõnas üks New Yorgi volikogu liikmetest, "kui mõni kompanii tahab ehitada uut klaaspilvelõhkujat, lasku käia, ainult ta peab tegema kõik mis vaja energiakulukuse vähendamiseks".

Tõenäoliselt muudavad aga uued nõuded juba üksinda klaaskõrghooned juurderajamise mõttetult kalliks.

Kaunis kuid mürgine ilu

Arhitekt Raine Karpi sõnul sai hiljem üle maailma levinud klaasseinte või fassaadide ehitusmood alguse just Ühendriikidest Chicagost, ja juba enne teist maailmasõda. Kuna suured klaaspinnad moodustavad peaaegu et sümboolse osa Ühendriikide arhitektuuri- ja ehituskultuuris, saab New Yorgi volikogu uue keskkonnapoliitika kritiseerijaid olema murdu. Eesti arhitektuuri ilmusid suured klaaspinnad Karpi sõnul aga alles sajandivahetuse paiku. Nõukogude aja ehitustel neid ei kasutatud.

Ehkki klaasseinad paistavad laias plaanis mõjutavat vaid kõrghoonete energiatõhusust – Tallinna puhul tuleb silme ette kõigepealt Maakri kvartal - peaks igaüks kes ehitab, renoveerib või korterit soetab, endale aru andma, kuivõrd peab ta mõnd välisklaasseina omades energia eest rohkem maksma. Teisisõnu, avaral ja õhulisel ruumil võib olla vägagi kallis hind. Talvel tuleb rohkem kütta, suvel konditsioneerida.

"Üks vähestest majadest, kuhu olen suurema klaasseina projekteerinud, on mu enda oma," muigas Karp.  "Suvel on nüüd vahel toas 29 kraadi. Kui rääkida soojapidavusest, siis ükskõik kui kallilt ehitame, kui paneme kasvõi neli kihti klaasi, saame klaasfassaadi puhul ikkagi Nõukogude-aegse paneelseina tulemuse." Tema sõnul valitseb praegu olukord, kus on ainult tellija asi, mis materjalist ta hoonet soovib.

Karp avaldas ka arusaamatust, kuidas saavad suurte klaaspindadega hooned tänapäeva kõrgematele energiakokkuhoiustandarditele või energiamärgiste nõuetele vastata. Energiamärgis teatavasti näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni H-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved. Karpi sõnul on suurte välisklaaspindadega hoonet keeruline ehitada ökonoomsemaks kui C-klass.

Klaasseina puhul kaob ruumist soojus viis korda kiiremini kui tavaseina puhul, nentis energiaaudiitor Urmas Paales.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...