Ilves saab küberturvalisuse maailmaliidri auhinna

Auhinnaga tunnustatakse president Toomas Hendrik Ilvese rolli küberturvalisuse eestkõnelejana ning tema panust praktiliste lahenduste leidmisel ja nende lahenduste tutvustamisel.

Pilt: Scanpix

Ilves saab küberturvalisuse maailmaliidri auhinna

Auhinnaga tunnustatakse president Toomas Hendrik Ilvese rolli küberturvalisuse eestkõnelejana ning tema panust praktiliste lahenduste leidmisel ja nende lahenduste tutvustamisel.

Ameerika Ühendriikides Harvardi ülikoolis antakse täna president Toomas Hendrik Ilvesele üle küberturvalisuse maailmaliidri auhind, mida annavad välja Boston Global Forum ning Michael Dukakisi juhtimise ja innovatsiooni instituut, vahendas BNS.

Auhinnaga tunnustatakse Ilvese rolli küberturvalisuse eestkõnelejana ning tema panust praktiliste lahenduste leidmisel ja nende lahenduste tutvustamisel, aitamaks demokraatlikel riikidel seista vastu üleilmselt kasvavale küberohule, mis kätkeb endas häkkimist, küberterrorismi ja kübervahendite kasutamist riikide demokraatlikesse protsesside sekkumisel.

Boston Global Forumi eestvedaja, kuberner Michael Dukakis ütles president Ilvesele antavat auhinda kommenteerides, et jõupingutus, mida president Ilves on teinud nii oma ametiajal kui pärast presidentuuri lõppemist selle nimel, et muuta mitte üksnes Eesti vaid kogu maailm kübervallas turvalisemaks, on märkimisväärne. "Tema presidentuuri jooksul tõusis Eesti kübervaldkonna liidrite hulka. Alates 2007. aastast, mil Eesti seisis silmitsi esimese ulatusliku küberrünnakuga, on president Ilves võtnud nii Eestis kui Euroopas liidrirolli kaitsmaks ühiskondi küberrünnakute eest ning laiendamaks riikide digitaalset võimekust."

Oma presidentuuri ajal juhatas Ilves Euroopa Komisjoni e-tervise töörühma, Euroopa Komisjoni pilvandmetöötluse arendamise nõukoda ja ICANN-i rahvusvahelist üleilmse internetikoostöö ja juhtimismehhanismide ekspertide kogu. Lisaks kaasjuhatas Ilves koos Maailmapanga peaökonomist Kaushik Bassuga maailma arenguaruande "Digitaalsed dividendid" nõukoda, mis keskendus digitaaltehnoloogia kasutamisele majandusarenguks. Ilves kaasjuhatab Maailma Majandusfoorumi Blockchaini nõukogu ning juhatas varem sealsamas küberturvalisuse nõukogu.

Pärast ametiaja lõppu 2016. aasta oktoobris nimetas Stanfordi Ülikool Toomas Hendrik Ilvese rahvusvahelise julgeoleku ja koostöö keskuse Bernard ja Susan Liautaud’ visiting fellow’ks. 2017. aastast Stanfordi ülikooli Hooveri instituudis töötades on Ilves keskendunud riikide digitaalsetele arengutele ning sellega kaasnevatele ohtudele, muu hulgas demokraatlike riikide valimisi ohustavatele küberrünnakutele. Küberohtusid käsitlevates rahvusvahelises ajakirjanduses avaldatud artiklites on president Ilves analüüsinud viimaste aastate küberründeid, mida tuleks vaadata osana katsest sekkuda lääeriikide demokraatlikesse protsessidesse. Nende küberrünnete puhul saab eristada mitmeid ründevektoreid, alates häkkimisest ja doksimisest kuni suurte andmete kasutamise ja tumereklaamideni. Üleilmselt suureneva küberohu vastu on president Ilves pakkunud välja geograafilisest asukohast sõltmatu küber-NATO loomise, mis koondaks demokraatlikel põhimõtetel toimivaid riike, kes näevad küberrünnakute kasutamises ohtu demokraatia tulevikule.

"Küberturvalisus on üks neist teemadest, millest sõltub demokraatlike riikide vaba enesemääramisõigus," ütles Ilves. "Sekkumine demokraatlikesse protsessidesse Ühendriikides, Suurbritannias, Prantsusmaal, Hispaanias ja teistes riikides paneb kahtluse alla demokraatliku maailma põhiväärtused, ja seda ei saa jätta tähelepanuta."

"Samamoodi sõltub küberturvalisusest ka e-riigi teenuste usaldusväärsus ja seega ka e-riigi tulevik. See on põhjus, miks teadvustasime endale juba e-riigi loomise varases staadiumis, et ükski vahend turvalisuse kaitsmisel ei ole igavene ega absoluutne," ütles Ilves. "Turvalisust tuleb alati ja pidevalt uuendada, ja me peame olema selles kiiremad ja paremad kui need, kelle siht on turvalisust haavata."

"Kui tuua paralleele kirjandusega, siis on olukord küberturvalisuse alal sarnane sellele, mida kirjeldas Lewis Carroll: üksnes selleks, et oma positsiooni hoida, peame jooksma nii kiiresti kui suudame. Kui aga tahame edasi liikuda, peame jooksma topelt kiiresti. Seda ongi Eesti teinud. Üleilmsetel kübertuvalisuse aruteludel on Eesti see, kelle poole lahendust oodates vaadatakse. Eesti kogemus aitab meil leida lahendusi mitte üksnes meie endi, vaid kogu digitaalseid riigikorraldamise põhimõtteid rakendava rahvusvahelise üldsuse jaoks," lisas Ilves.

"Kui alustasin enam kui kaks aastakümmet tagasi Eesti välisministrina, nägin Eestit küll globaalse digitaalse liidrina, kuid kõiki ohtusid ei saanud toona ette näha – juba seetõttu, et tehnoloogiline olukord oli teine," ütles Ilves. "Toona ei osatud arvata, et internetti, informatsiooni- ja sõnavabaduse vahendit saab kasutada informatsiooni- ja sõnavabaduse vastu. Samas juba toona oli selge, et arusaam turvalisusest on muutumas, ja kui Eesti tahab olla kaitstud, peab ta muutma oma arusaama turvalisusest koos sellega."

2015. aastal said maailmaliidri auhinna Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Jaapani peaminister Shinzo Abe, ning 2016. aastal toonane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.

Laadimine...Laadimine...