Indrek Holst: noored ei mõtle pensionile, kui neil on täna vaja muid probleeme lahendada

"Ju siis on teised probleemid palju tähtsamad. Meeldib see meile või mitte, aga see on reaalsus," nentis SEB Elu- ja Pensionikindlustuse esindaja Indrek Holst, kelle sõnul pensionile hakatakse mõtlema siis, kui on liiga hilja. Samuti takistab tulevikule mõtlemist see, et noored ei suuda end samastada eakatega. Kui me ei tunneta ära, et see inimene seal tulevikus olen mina, siis on raske tema heaks praegu pingutada: õppida rohkem, säästa raha jne, sõnas projekti Visioon 2050 eestvedaja Liisi Uder.

Pilt: Scanpix

Indrek Holst: noored ei mõtle pensionile, kui neil on täna vaja muid probleeme lahendada

Triin Oja

"Ju siis on teised probleemid palju tähtsamad. Meeldib see meile või mitte, aga see on reaalsus," nentis SEB Elu- ja Pensionikindlustuse esindaja Indrek Holst, kelle sõnul pensionile hakatakse mõtlema siis, kui on liiga hilja. Samuti takistab tulevikule mõtlemist see, et noored ei suuda end samastada eakatega. Kui me ei tunneta ära, et see inimene seal tulevikus olen mina, siis on raske tema heaks praegu pingutada: õppida rohkem, säästa raha jne, sõnas projekti Visioon 2050 eestvedaja Liisi Uder.

Eesti Koostöö kogu, Visioon 2050 projekti eestvedaja Liisi Uder nentis SEB konverentsil "Kas oleme penisoniks valmis?", et Eesti noortel on väga raske mõelda enda tuleviku peale, kuna neil puudub võimalus end selle grupi esindajatega samastada. "Elame riigis, kus peamine säästutoode on kodulaen," nentis Uder. "Võti on selles, et me peaksime nägema ennast selles eas - 75-80sena. Kui me ei tunneta ära, et see inimene seal tulevikus olen mina, siis meil on väga raske selle inimese heaks midagi praegu teha - õppida rohkem, panna raha kõrvale, teha sporti."

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse esindaja Indrek Holst nõustus, et noortel ei tule tihti pähegi ka tulevikuprobleemide pärast muretseda. "Ju siis on teised probleemid palju tähtsamad. Meeldib see meile või mitte, aga see on reaalsus," nentis ta. "Näeme enda firma statistikast, et peale 40ndaid tekib 3. samba võimaluste suurem ärakasutamine. Aga tekib ka pettumuse moment, reaalsus jõuab kohale. Kui koguda alles siis, saab koguda 20 aastat, aga väljamaksed arvutatakse ka paarikümne aasta peale. Praegu oleme me süsteemi lõksus."

"Kogemusest võime järeldada, et klient elab tänases päevas. Ta ei mõtle ülehomsesse päeva, ta mõtleb pigem seda, et tal on vaja täna hakkama saada. See on valdav suhtumine," sõnas Holst.

Tiina Tambaum Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorikoolist nentis, et psühholoogiliselt on mõistetav, et noored ei mõtle vanaduspõlve peale. "Selles eas välditakse mõtteid, mis tähendavad, et noorus saab kunagi läbi. Nooremad elavad ruumis, vanemas vanuses elatakse ajaliinil. Millal täpselt murre käib pole öeldav, aga sellest edasi hakatakse ka pensioni peale mõtlema," selgitas ta.

Tambaumi hinnangul on praegune lähenemine pensionisäästudest rääkimisel vale. "Praegune kommunikatsioon käib läbi hirmutamise - eksperimendid, koledused, tänavapildis on vaene vana naine," loetles ta. "Noortel ei ole võimalik kellegagi samastuda. Ühiskonna segregatsioon on see, mis seda hetkel takistab. Võiks näidata praeguseid pensionäre, kes on teinud teisi otsuseid, tänu millele nad ei ole täna kannatajad."

Ajakirjaniku ja psühholoogilise nõustaja Tiina Jõgeda hinnangul peaks pensionile lähenema laiemalt, mitte ainult rahaliselt. "Pension sõnana tähendab palju asju, aga see, millest me tahame rääkida, on pensioniiga - see iga, kus inimene ei tule enam üksi toime ja vajab kellegi abi," rääkis Jõgeda. "Miks noor selle peale ei mõtle? Noore aju pole niimoodi välja arenenudki, ta ei pea selle peale mõtlema."

Jõgeda sõnul on Y-põlvkond (80ndatel ja 90ndate alguses sündinud- toim.) aga tuntud oma vastutustundlikkuse poolest, mis annab neile tõenäoliselt turvatunde ka pensioni suhtes.

Laadimine...Laadimine...