Ingerainen: paljud inimesed töötaks haigena ka parema hüvitise oludes

Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul töötaks paljud inimesed haigena ka praegusest parema haigushüvitise oludes.

Pilt: Scanpix

Ingerainen: paljud inimesed töötaks haigena ka parema hüvitise oludes

Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul töötaks paljud inimesed haigena ka praegusest parema haigushüvitise oludes.

"Meie siit praktilise töö poolt näeme, et haiguslehte võtavad ikka need inimesed, kes on seda võtnud ka enne seda haigushüvitise korra muutust ja need, kes pole seda kunagi võtnud, kipuvad ka praegu mitte võtma," ütles Ingerainen BNS-ile.

Haiguslehe võtmine on Ingeraineni sõnul seotud töötasu suurusega. "Rohkem on haiguslehel ikkagi madalamapalgalised," sõnas Ingerainen.

Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma praeguse korra kohaselt alates haigestumise neljandast päevast, mis tähendab, et haiguslehele jäädes kaotab töötaja täielikult kolme tööpäeva tasu.

Haigestumise neljandast kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja 70 protsenti töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust.

Alles alates haigestumise üheksandast päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on seejuures 70 protsenti töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.

Raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigekassa haigushüvitist alates teisest päevast ja hüvitis on ka sel juhul 70 protsenti.

Alla 12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80 protsenti eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Hooldushüvitisi maksab vaid haigekassa.

Laadimine...Laadimine...