INIMARENGU ARUANNE: Elanikud on lõksus ja ebavõrdsus kasvab

"Paremate võimalustega inimestel tekib häid võimalusi aina juurde ja kehvas seisus inimestel on aina vähem võimalik oma olukorra parandamiseks midagi ette võtta," tutvustas värsket inimarengu aruannet üks selle autor Ellu Saar.

Pilt: Scanpix

INIMARENGU ARUANNE: Elanikud on lõksus ja ebavõrdsus kasvab

Sirje Rattus

"Paremate võimalustega inimestel tekib häid võimalusi aina juurde ja kehvas seisus inimestel on aina vähem võimalik oma olukorra parandamiseks midagi ette võtta," tutvustas värsket inimarengu aruannet üks selle autor Ellu Saar.

Eesti koostöökogu esitles uusimat inimarengu aruannet reedel.


Aruande peatoimetaja Raivo Vetiku sõnul on paljud Eesti elanikud vajunud sotsiaalsesse lõksu. «Mida kujutab endast lõks?» küsis Vetik. «Me räägime sotsiaalsetest lõksudest – meil on tegu teatud suhtega, kus üks pool on võitja ja teine kaotaja. Lõks viitab sellele, et kaotaja pool võib teha mida tahes, pingutada palju tahes, aga ta ei suuda oma olukorra muutmiseks midagi ära teha.»

«Tähelepanelik lugeja leiab siit keskmise palga lõksu, heaoluriigi lõksu, klaaslae lõksu, vaesuse lõksu, kõrghariduse lõksu, rutiinide lõksu jne,» kirjutas Vetik aruande kokkuvõttes. «Keskmise palga lõks on viimastel aastatel populaarne teema. Et oleme sattunud keskmise palga lõksu, kinnitab ka aruande analüüs,» tõdes Vetik, kelle sõnul oleme paljudes ühiskonna arengu kategooriates jõudnud teatud keskmisele tasemele ega suuda sealt edasi minna.

Ebavõrdsus vaid kasvab

Aruande ühe autori Ellu Saare sõnul on ebavõrdsus võrreldes kriisiajaga suurenenud. «Paremate võimalustega inimestel tekib häid võimalusi aina juurde ja kehvas seisus inimestel on aina vähem võimalik oma olukorra parandamiseks midagi ette võtta,» nentis ta. «Kõik ebavõrdsuse näitajad näitavad, et meil on ebavõrdsus kõrgem kui Euroopas tervikuna. Ka suhtelise vaesuse määr on tõusnud. Eestis on probleem palgavaestega. Kõige kurvem tendents on, et palgavaeste hulgas on hakanud suurenema kõrgharidusega inimeste hulk.» 

Teine autor Erik Terk mainis, et kümme aastat on möödunud, aga juhtunud on liiga vähe. «Eesti on pärast kriisi oma vanade probleemidega liiga samasugune kui enne kriisi,» märkis Terk. «Masu ei aidanud meid nii palju ümber restruktureeruda, kui oleks võinud eeldada ja loota.»
Väga oluline teemadering on seotud migratsiooniga. Kui praegu on töötuse määras piirkonniti viiekordsed erinevused, siis suhtelise vaesuse määras kahekordsed. Inimesed pendeldavad üha rohkem ja pühendavad seetõttu üha vähem aega lastele.

Teine mure on väljaränne. «Ränne põhjustab ka teisi ja üksteist võimendavaid sotsiaalseid lõkse,» kirjutas Vetik. «Nii paistab Eesti rahvusvahelises võrdluses silma sellega, et parem haridus ei taga paremat palka.»

Veerand tõrjutud

Vetik nentis, et siserännet põhjustab muude asjaolude kõrval ka kõrghariduse lõks. «Eestis rändajate seas on ülekaalus kõrgharidusega inimesed, kes ei leia väiksemates kohtades oma haridustasemele vastavat tööd,» selgitas ta. «Väljarände puhul ootab enamikku eestlasi aga madalamat haridustaset eeldavate töökohtade lõks, kus sageli tehakse oma haridusele mittevastavat tööd.» 

Vetiku sõnul on näiteks keskmise palga lõksu ohver tervikuna  Eesti majandus, mille teekond rahvusvahelise väärtusahela järgmistele astmetele kulgeb vaevaliselt, ning Eesti majanduse suhteliselt madal positsioon rahvusvahelises väärtusahelas on jäänud viimase kümnendi jooksul laias laastus samaks. «Majandusstruktuuri muutused pole tootlikkust loodetud ulatuses kasvatanud, pärssides koos sellega ka võimalusi lahendada riigisiseseid sotsiaalseid probleeme,» kirjutas Vetik.

«Näiteks sotsiaalkaitsele kulutab Eesti jätkuvalt elaniku kohta alla 40% EL-i keskmisest. Sotsiaal-se tõrjutuse määr ei ole Eestis kümnendiga kahanenud, tõrjutuse riskirühma kuulub veerand elanikest.»

 

Eesti tammub oma probleemidega paigal

«Kui tänavu on Eesti inimarengu aruande järgi maailma riikide edetabelis 33. kohal, siis täpselt kakskümmend aastat tagasi olime 29. kohal,» ütles sotsioloog Juhan Kivirähk. «Olen ebameeldivalt üllatanud, kui poliitikas kerkivad üles probleemid, millest on aruandes juba aastaid kirjutatud.»

Kivirähk ütles, et suurele osale olulistele probleemidele, mis on neist aasta-aastalt läbi käinud, ei ole poliitilist lahendust leitud. Kui tänavu on Eesti inimarengu aruande järgi maailma riikide edetabelis 33. kohal, siis esimesel aastal, kui Eestis inimarengu aruannet tehti, täpselt kakskümmend aastat tagasi, olime kohal 29. «Olen ebameeldivalt üllatanud sellest, kui poliitikas kerkivad üles probleemid, millest on aruandes juba aastaid kirjutatud,» märkis ta. «Seepärast soovitan selle lugemist eriti soojalt poliitikutele. Inimarengu aruande tekst ei ole toksiline, selle eesmärk ei ole õõnestada riigivõimu, vastupidi – see annab suuniseid, kuidas muuta elu paremaks.»

Kümme aastat tagasi võttis riigikogu vastu arengustrateegia «Säästev Eesti 21», mis andis riigile peamised arengusuunad. Paraku selgus esitlusel, et kõik need kümme aastat on Eesti teinud n-ö paigaljooksu. «Kahjuks tabas «Säästev Eesti 21» poliitiline vaikimise vandenõu,» tõdes Kivirähk. «Toona  uskusin siiralt, et nüüd hakkab meie elu mühinal arenema, sest väline keskkond – olime ühinenud Euroopa Liidu ja NATO-ga – oli soodus. Kuid poliitilises maailmas see strateegiline dokument paraku suuresti unustati. Võib väita, et see oli liiga ambitsioonikas ja idealistlik. Kuid tegelikult nappis selle elluviimiseks poliitilist tahet.»

Laadimine...Laadimine...