Inimõiguste keskus palub riigilt kooseluperede suhtes inimlikkust

Eesti Inimõiguste Keskus kutsub riiki üles lõpetama kooseluperede inimõiguste rikkumine ja kandma nende lapsendamised rahvastikuregistrisse.

Pilt: Scanpix

Inimõiguste keskus palub riigilt kooseluperede suhtes inimlikkust

Eesti Inimõiguste Keskus kutsub riiki üles lõpetama kooseluperede inimõiguste rikkumine ja kandma nende lapsendamised rahvastikuregistrisse.

"Tekkinud on kahetsusväärne olukord, kus Eesti riik kohtleb osa seaduslikult lapsendatud lastest teistega võrreldes justkui alaväärsemana ehk kannab ühed rahvastikuregistrisse ja teised mitte," rääkis Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal pressiteate vahendusel. "Ühes olulisemas riiklikus andmebaasis pole mõni ema äkki enam ema. Selline ebavõrdne ja tegelikkusele mittevastav olukord vajab kiiret lahendamist," leiab Grossthal.

Inimõiguste Keskuse kirjelduse kohaselt on sündmuste käik kooseluperede jaoks selline, kus inimene sõlmib oma armastatuga kooselu, taotleb tema lapse lapsendamist, saab sellele kohtust heakskiidu, kuid avastab seejärel, et perekonnaseisuamet keeldub kandmast lapsendamisfakti rahvastikuregistrisse.

Keeldumise põhjenduseks tuuakse kooseluseaduse rakendusaktide puudumist, lisaks on praktikas vaja uuendada registrit, et saaks märkida sinna lapsele kaks ema või kaks isa. Seega pole Eesti Inimõiguste Keskuse andmetel ühtegi kooseluseaduse alusel tehtud peresisest lapsendamist veel rahvastikuregistrisse kantud, isegi kui lapsendamine toimus juba enam kui pool aastat tagasi.

Keskus viitab kolmapäevases Eesti Ekspressis ilmunud artiklile, kus kirjeldatakse ühe sarnasesse olukorda sattunud perekonna lugu, kes otsustas minna oma laste kaitseks kohtusse, et kohustada siseministeeriumit kui registripidajat tegema ära neid puudutava sissekande.

Peret nõustab ja aitab püsiannetajate toel Eesti Inimõiguste Keskus. "Oleme läinud selle pere murega kohtusse selleks, et aidata kõigil kooselulastel ja nende vanematel praegustes keerulistes oludes paremini hakkama saada," selgitas Kelly Grossthal.

Kooselulaste kaitseks võttis hiljuti sõna ka õiguskantsler Ülle Madise, kes saatis siseministeeriumile kirja, kus leiab, et taoliste registrikannete tegemisel pole veenvaid takistusi.

Ka kõnealust peret kohtus esindav advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper leidis, et registrikandest keeldumine ei ole põhjendatud. "Tänapäeva Eesti e-riigis aetakse asju tavaliselt kiiresti, registrite, ID-kaardi ja paari hiireklikiga, kuid lapsendatud kooselulaste vanemad seda teha ei saa," selgitas Sepper.

Kui lapsendamisandmeid ei ole registris, peab inimene kandma Sepperi sõnul kogu aeg kaasas paberil mitmeleheküljelist kohtumäärust, et usutaks, et ta on oma lapse ema või isa.

"See on arusaadavalt ebamugav, ent rikub ka eraelu puutumatust ja lapsendamissaladust, sest kohtumääruses sisalduvad delikaatsed isikuandmed. Lisaks võib alati leiduda mõni ametnik, kes usub registrit rohkem kui paberit – ei lase näiteks emal ja lapsel koos välismaale reisida või vanemal jääda lapsehoolduspuhkusele," kirjeldas advokaat.

Grossthal rõhutas, et tegu on vaid ühe näitega kooselupaare tabanud segadusteajast. "Kooseluperede probleemid lahendab tervikuna ikka alles kooseluseaduse rakendusaktide võimalikult kiire vastuvõtmine," lisas ta.

Laadimine...Laadimine...