Innovatsioonifoorum julgustab ulmena tunduvat eduks muutma

Milrem Robotics tutvustab foorumil Eesti enda roboteid, mis aitavad näiteks päästjaid, põllumehi ja kaevureid.

Pilt: Scanpix

Innovatsioonifoorum julgustab ulmena tunduvat eduks muutma

Urmas Kaldmaa

Milrem Robotics tutvustab foorumil Eesti enda roboteid, mis aitavad näiteks päästjaid, põllumehi ja kaevureid.

10. aprillil peetakse Tallinnas Kultuurikatlas esimene MELT innovatsioonifoorum, mis ühendab senise Tallinna innovatsioonipäeva ja MELT-foorumi. Abilinnapea Aivar Riisalu sõnul annab foorum nõu, kuidas ettevõtjad saaksid edukalt tooteid arendada, ja aitab kummutada tootearenduse ümber keerlevaid müüte. "Ettevõtjad ise jutustavad oma edulugusid, kõik esinejad räägivad sellest, kuidas teha Eestis innovatsiooni ja mida selleks vaja on," selgitas Riisalu. "Arutleme, kas uuendusteks on vaja palju raha, kas innovatsioon põhineb ainult teadusel ja kas säästev majandus saab üldse olla kasumlik. Püüame teha innovatsiooniteema arusaadavamaks ka tavaettevõtjatele."

ESTCube tudengisatelliidi ehitamist nõustanud Milrem Robotics teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma räägib foorumil, kuidas tuleks ettevõtetel ülikoolidega koostööd teha, et nende teadmisi saaks tootearenduses või rakendusuuringutes ära kasutada.

Milrem arendab robotsõidukeid sõjaväele, päästeametile, põllumajandusele, kaevandustele jm. Firma keskendub üha rohkem ka masinaid juhtiva tarkvara ja tehisintellekti arendamisele. "Algul juhtis masinaid kaugjuhtimispuldist inimene," selgitas Noorma. "Edasi on masinad muutunud järjest iseseisvamaks. Lõppeesmärk on see, et inimene näitab kaardil punkti, ja masin jõuab ise õigesse kohta."

Milremi sõiduk on Eestis välja arendatud. Sellega tegelejad on kõik noored, Tallinna tehnikaülikooli lõpetanud insenerid. "Meie sõiduki taga on otseselt Tallinna tehnikaülikooli teadlaste ja õppejõudude suurepärane töö nende noorte harimisel," ütles Noorma. "Samuti teeme koostööd kaitseväe, kaitseliidu, päästeameti, põllumeeste jt, kes meie masinaid vajavad."

Rahvusvahelised auhinnad

Andre juustufarmi perenaine Erika Pääbus kõneleb foorumil, kuidas just tootearendus päästis rasketel aegadel tema piimafarmi ja loomad. "Olime piimatootjad ja kolistasime ühest kriisist teise,"  meenutas Pääbus. "Mõtlesime, et kusagil on viga ja midagi peaks muutma."

Kõigepealt läks Pääbus toidupoodi vaatama, millist väiketootjate kaupa seal müüakse ja kuidas nende kaup läheb. Selgus, et paljud väiketootjate kaubad olid alla hinnatud, sest need olid kiiresti riknevad ja realiseerimistähtaeg lähenes. Sai selgeks, et  samasugune toodang ei saa olla Andre farmi tee. "Jõudsime hästi loogiliselt juustuni," lausus Pääbus. "See on toode, mis ei vanane nii kiiresti kui piim või kohupiim. Juust, mida me praegu toodame, on põhimõtteliselt selline, et kui täna ära ei müüda, siis on ta homme kallim. Meie juust laagerdub aina edasi ja läheb iga päevaga paremaks."

Praegu on Andre juustufarmil 170 lüpsilehma, farm suudab toota 12 tonni juustu kuus ja perenaine vaatab tulevikku optimistlikult. "Eestis müük kogu aeg suureneb," ütles Pääbus. "Välismaale me oma juustu esialgu ei vii ja ega ei teagi, kas jätkuks viimiseks."

Kogu piimarasv jääb alles

Küll aga on Andre juustufarm käinud oma juustudega välismaal võistlemas ja tulemused on olnud head. Mainekal juustumessil World Cheese Awards on käidud kaks korda ja mõlemal korral hinnati Andre juustufarmi kolm juustu hõbemärgi vääriliseks. Tänavu oli Andre juustufarm USA-s analoogilisel võistlusel oma juustudega viie parema seas. Foorumil pakub Andre oma juustusid ka maitsta.

Kõrgetasemelise toodanguni ei jõudnud Andre juustufarm aga sugugi mitte kohe. Pääbuse sõnul ei olnud neil esialgu mingit toidualast haridust ega kogemust. Kõigepealt saadi teadmisi ja kogemusi Eesti maaülikoolist ning ka esimene oma juust tehti maaülikooli juhendamisel Olustvere katsemeiereis. Siis jõuti järeldusele, et juustutegemist tuleb minna õppima välismaale. Algul käidi omal käel Itaalias ja Hollandis mööda juustu  valmistavaid farme, siis leiti Hollandis sobiv koolituskeskus. "Istusime viis päeva seal ja tegime juustu," meenutas Pääbus. "Tulime tagasi ja hakkasime õpitut ellu viima. Saime viimasest piimanduskriisist välja ühtegi lehma ära müümata. Ainult piimatootmisega ei suuda meiesugused tõenäoliselt ellu jääda. Juustu tegemine hakkab peale põllult ja lehmast. Me oleme oma põllukultuurid ja lehmade söötmise ümber teinud. Saame täispiimast toota sellist juustu, nagu me lõppkokkuvõttes tahame. Kogu hea piimarasv on selles alles."

Noorma hinnangul on Eesti innovatsioonile avatud ja kiire mõtlemisega riik, kus on robotitehnika arendamiseks ja robotite ehituseks head tingimused. "Valmidus katsetada, arendada ja koostööd teha on Eestis olemas," lausus Noorma. "Meie puuduseks on ainult see, et me oleme liiga väikesed ja meil ei ole piisavalt akumuleeritud kapitali. Muidu liigub meil seadusandlus õiges suunas ja see ei ahista robotite arendamist. Saame Eestis katsetada asju, mida mujal Euroopas oleks täiesti võimatu teha."

Oma ideid tutvustavad ka õpilased


• Esmakordselt on konverentsil ka  ala, kus ettevõtjad tutvustavad oma innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Esindatud on õpilasfirmad, noorettevõtjad ja äsja uuenduslike toodetega alustanud start up’id, aga ka suured ettevõtted nagu Telia.


• Kui sinu ettevõttel on ainulaadne innovaatiline toode või teenus, mida demoalal esitleda, anna sellest foorumi korraldajatele teada. Info https://melt.ee

Laadimine...Laadimine...