Integratsiooni sihtasutuse juhataja: kõige rohkem on eesti keele õpet vaja Tallinnas

"Kõige suurem on vajadus eesti keele õppe järele Tallinnas, näiteks selle aasta jaanuaris täitus kursus 15 minuti jooksul," rääkis Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. Tema sõnul arvavad paljud inimesed, et eesti keele õppest rääkides räägitakse enamasti Narvas ja Ida-Virumaast. "Aga tegelikult räägime enamasti just keeleõppest Tallinnas, kus on see vajadus väga suur," tõdes Käosaar. 

Pilt: Scanpix

Integratsiooni sihtasutuse juhataja: kõige rohkem on eesti keele õpet vaja Tallinnas

Vesta Reest

"Kõige suurem on vajadus eesti keele õppe järele Tallinnas, näiteks selle aasta jaanuaris täitus kursus 15 minuti jooksul," rääkis Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. Tema sõnul arvavad paljud inimesed, et eesti keele õppest rääkides räägitakse enamasti Narvas ja Ida-Virumaast. "Aga tegelikult räägime enamasti just keeleõppest Tallinnas, kus on see vajadus väga suur," tõdes Käosaar. 

Numbritest rääkides ütles ta, et Eestis kokku on umbes 60 000 või natuke rohkem inimest, kes tahavad eesti keelt õppida. "See ei tähenda, et nad kõik oskavad nulltasemel, aga nad tahavad rääkida sellisel tasemel, et saavad eesti keelega hakkama,“ ütles Käosaar, "Tallinnas võib olla 30-40 000 inimest, kes sooviksid eesti keele õpet kas jätkata või siis alustada," rääkis Käosaar. 

Uudis sellest, et valitsus eraldab Integratsiooni Sihtasutusele järgmiseks aastaks täiendavad kaks miljonit eurot, teeb keeleõppe korraldajatele suurt rõõmu. "Nagu ka riigikontroll välja tõi, on ju tekkinud olukord, kus seoses Euroopa rahade perioodi lõppemisega oleks järgmisest aastast juba tunduvalt vähenenud täiskasvanutele tasuta keeleõppeks pakutavate kursuste arv, sest süsteem oli praeguseks väga palju üles ehitatud just Euroopa rahadele," rääkis Käosaar.

Riigieelarvest eraldatud kaks miljonit annab inimestele kindluse, et nad saavad jätkuvalt eesti keelt õppida ning Integratsiooni Sihtasutusele võimaluse jätkata. 

Käosaar ütles, et see rahaeraldus puudutab kogu Eestit – nii Tallinna kui ka Narvat, aga samamoodi Tartut, Pärnut ja teisi Eesti maakonnakeskusi, Ida-Virumaal Kohtla-Järvet ja Jõhvit. "See on kaks miljonit lisaks puhtalt eesti keele õppe korraldamiseks," ütles Käosaar – eesti keele majadel, mis asuvad Narvas ja Tallinnas, on raha tegutsemiseks olemas.

Käosaar ütles, et ega keeleõppimine ei ole lihtne. "Igasugune õppimine nõuab motivatsiooni, nõuab pingutust, enesedistsipliini," kommenteeris Käosaar, miks paljud õppurid oma tasuta keeleõppe pooleli jätavad. "Kui me räägime täiskasvanutest, siis me räägime inimestest, kellel on pere, töö, hobid ja muud kohustused, aiamaa ja koer, nad püüavad oma tavalise elu kõrval veel eesti keelt õppida," ütles Käosaar. 

Käosaar on veendunud, et tingimata ei pea eesti keele õpet alustama 14 käändest, vaid pigem sellest, et kui sul on koer, siis kus sa temaga jalutad. "Ühesõnaga rääkida sellest, mis on inimesele oluline, siis tuleb see keel iseenesest," tõdes Käosaar, "meie ülesanne riigina on teha kõikvõimalik, et inimesed oleks huvitatud ja ei kukuks ära pärast esimest tundi."

Järgmisel aastal täidab Integratsiooni Sihtasutus 4000 keeleõppe kohta. Praegusel hetkel on nii Tallinnas kui ka Narvas 5 õpetajat – neist ei piisa kõigi huviliste õpetamiseks. 

Käosaar ütles, et eriliselt on motiveeritud eesti keelt õppima need inimesed, kes tulevad praegu Eestisse – nii Venemaalt, Ukrainast kui ka mujalt riikidest. "Nende motivatsioon on kohe ja kiiresti ühiskonda sulanduda," ütles Käosaar, "mure on rohkem nende inimestega, kes on siin pikemalt elanud."

Klienditeenindaja: tasuta keeleõpet on väga vaja

"Paberite järgi oskasin eesti keelt, kui lõpetasin kooli, aga reaalses elus õppisin ülikoolis ning töö käigus ja eestlastega suheldes," rääkis Ilja Schor. 

Ilja ema käis Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavatel eesti keele kursustel, et läbida edukalt eesti keele eksam ning saada Eesti kodakondsus. 

"Tema töötab ka klienditeeninduse sektoris, nagu minagi," rääkis Schor, "minule seda enam vaja ei ole, mul on olemas vajalik keeletase, et klienditeeninduses töötada."

Maardust pärit Schor ütles, et Maardus on elu enamasti venekeelne. "Ma olin kursused läbi teinud, aga reaalses elus rääkida ei osanud," kirjeldas ta tõsielu.

Schor ütles enda kohta, et õige eesti keele õppimine käib siiski läbi suhtlemise – temal on sõpru nii eestlaste kui ka venelaste seas. "Kui räägin oma venekeelsete sõpradega, siis kasutan paljusid sõnu eesti keeles: näiteks ID-kaart ja haigekassa. Nii on lihtsam öelda," tõi ta näiteid elust.

"Kui keelekeskkond on olemas, on väga lihtne õppida. Tasuta keeleõpet on loomulikult väga vaja, sest ma tean, et suur järjekord on neile kursustele," ütles Schor. 

Schoril on ettepanek rahvusringhäälingule: huvitavatele saadetele: näiteks "Esimene stuudio", "Suud puhtaks" jt võiks alla panna venekeelsed subtiitrid, inimesed vaataksid, saaksid nautida huvitavat programmi ja samal ajal eesti keelt õppida. "Ma tean, et paljud eestikeelsed inimesed õppisid niimoodi inglise keelt," ütles Schor. 

ERRi operaator Mustafa Celik. Foto: Scanpix


Türklasest operaator: eesti keeles pole midagi rasket

Türgist Istanbulist Tallinna kolinud operaator Mustafa Celik ütles, et eesti keelt oli tal väga lihtne õppida – eesti keel ja türgi keel on väga sarnased, süsteem ja loogika on sama. 

"Ei olnud mingeid reegleid, mis on teistmoodi," jagas Celik oma muljeid eesti keele õppimisest. Eestis on ta elanud alates 2008. aastas juulikuus, eesti keelt rääkima hakkas ta 4-5 kuu pärast. "Sõnad on teistmoodi, aga loetakse nagu kirjutatakse, mitte nagu prantsuse keeles, milles on väga vaja teada ka hääldusreegleid," jutustas Mustafa. Ta tõi näite: kirjutad seitse tähte, välja hääldad kolm või neli tähte. 

Tema eesti keele õpingud said alguse, kui ta abiellus eestlannaga ja kolis Eestisse. Esialgu rääkis noorpaar kodus omavahel prantsuse ja türgi keelt. Kui tal tekkis eesti keele kohta mingi küsimus, siis muidugi abikaasa aitas.

Operaatorina töötanud Celik hakkas ka siin oma teenuseid pakkuma ja on praegu väga hinnatud operaator, kelle teenuseid kasutavad kõik Eesti telekanalid. 

Celik õppis eesti keelt suvekursustel: kolme ja kahe nädala kaupa. "Hommikul kaks tundi õpid eesti keelt ja siis on kogu lugu!" ütles Celik. Ta rääkis, et tema õppis põhiliselt töö käigus. "Raadio oli mul alati lahti, kodus, autos, igal pool. Kui ma ei saanud aru, aga taustal oli raadio lahti – et ma harjuksin kuulama," meenutas ta. Suureks abiks oli raadio hommikuprogramm, mida teevad kolm inimest – seda meeldis Celikule väga kuulata. "Mulle meeldis see, kuidas nad eesti keeles jutustavad, need on nii lihtsad asjad, et sellest hakkasin kiiresti aru saama," meenutas Celik. 

"Ma õppisin kõige rohkem tänu oma tööle," võttis Celik jutu kokku. Rasket ei olnud tema jaoks eesti keeles midagi. Celik arvas, et võib-olla sellepärast, et eesti keel ei olnud talle esimene või teine võõrkeel, ta oskas juba tollal rohkem keeli lisaks türgi keelele. "Mulle ei olnud midagi ootamatut," ütles Celik. Tema peres kasvavad kaksikud Erin ja Helin, kes oskavad nii eesti kui ka türgi keelt ja ka vene keelt.

"Põhiasi on alati see, kas sa tahad õppida või ei taha," ütles Celik, "kui inimene tahab, siis ta õpib vabalt ära kõik keeled – selles pole mitte midagi rasket."

Laadimine...Laadimine...