Iraanis kukkus alla Ukraina reisilennuk, surma said kõik 176 inimest

"Eesti töötab värske ÜRO julgeolekunõukogu liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada ning konflikti edasist arenemist vältida. Eesti huvi väikeriigina on kindlasti see, et julgeolekuolukord maailmas oleks stabiilne, riikidevahelised suhted ennustatavad ning põhineksid rahvusvahelisel õigusel," ütles peaminister Jüri Ratas.

Pilt: Scanpix

Iraanis kukkus alla Ukraina reisilennuk, surma said kõik 176 inimest

Toimetaja: Sandra Lepik

"Eesti töötab värske ÜRO julgeolekunõukogu liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada ning konflikti edasist arenemist vältida. Eesti huvi väikeriigina on kindlasti see, et julgeolekuolukord maailmas oleks stabiilne, riikidevahelised suhted ennustatavad ning põhineksid rahvusvahelisel õigusel," ütles peaminister Jüri Ratas.

Täna öösel kukkus pärast õhkutõusu Iraani pealinnast Teheranist alla Ukraina reisilennuk, kõik 176 pardalolnut said surma, vahendas BNS Iraani võimusid. Lennukis oli 167 reisijat ja üheksa meeskonnaliiget. 

Kiievisse teel olnud Ukraina lennufirma Ukraine International Airlines lennuk Boeing 737-800 kukkus alla Teheranist edelas Parandi ja Shahriari vahel põllumaal, lausus Iraani tsiviillennundusameti pressiesindaja Reza Jafarzadeh. Lennuk startis Teherani Imaam Khomeini nimelisest lennujaamast. 

Iraani võimude sõnul põhjustas lennuõnnetuse ühes lennuki mootoris lahvatanud põleng. Lennuki piloot kaotas lennuki üle kontrolli ja see kukkus maapinnale, lausus Iraani maantee- ja transpordiministeeriumi pressiesindaja Qassem Biniaz.

"Lennuk süttis pärast allakukkumist põlema," edastas Press TV. Riikliku telekanali eetrisse lastud videost aga paistis, et lennuk süttis põlema juba õhus. 

Lennukis oli mitme riigi kodanikke ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas ohvrite peredele kaastunnet. 

Boeing 737-800 on levinud ühe vahekäiguga kahemootoriline reisilennuk, mida kasutatakse lühi- ja keskpikkadeks lendudeks. Iga päev kasutatakse üle maailma tuhandeid seda tüüpi lennukeid.  

Iraan tulisas USA vägesid võõrustavaid baase

Lennuõnnetus juhtus paar tundi pärast seda, kui Iraan tulistas kättemaksuks revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimani tapmise eest oma territooriumilt kahe Iraagis USA vägesid võõrustava sõjaväebaasi pihta rakette. Ühendriikide lennukitootja Boeing teatas Twitteris, et on Iraanist tulevatest meediateadetest teadlik ja kogub lisainfot. 

USA föderaalne lennundusamet (FAA) teatas pärast Iraani raketirünnakuid, et keelab Ühendriikides registreeritud lennukitel Iraagi, Iraani ja Pärsia lahe kohal lendamise. 

Piirangud on ettevaatusabinõu seoses "kõrgendatud sõjalise tegevuse ja suurenenud poliitiliste pingetega Lähis-Idas, mis kätkevad endas tahtmatut ohtu USA tsiviillennundustegevusele", teatas FAA. 

Reinsalu: jälgime tähelepanelikult julgeolekukriisi kujunemist

Välisminister Urmas Reinsalu mõistis otsustavalt hukka Iraani raketirünnakud Iraagi sõjaväebaaside vastu. 

"Avaldan kaastunnet Iraanis toimunud Ukraina reisilennuki katastroofis elu kaotanute lähedastele. Mõistan hukka tänaöised Iraani raketirünnakud Iraagi sõjaväebaaside vastu. Avaldan toetust meie ja liitlaste kaitseväelastele, kelle baase rünnati. Meie kaitseväelased rünnaku hetkel baasis ei paiknenud," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias. 

Tema sõnul jälgib Eesti tähelepanelikult julgeolekukriisi kulgemist. "Peame täna hommikul nõu presidendi, peaministri, kaitseministri ning väliskomisjoni esimehega," lisas Reinsalu. 

Eesti töötab värske ÜRO julgeolekunõukogu liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada.

"Eesti töötab värske ÜRO julgeolekunõukogu liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada ning konflikti edasist arenemist vältida. Eesti huvi väikeriigina on kindlasti see, et julgeolekuolukord maailmas oleks stabiilne, riikidevahelised suhted ennustatavad ning põhineksid rahvusvahelisel õigusel," kommenteeris Ratas oma sotsiaalmeedia kontol praegust olukorda. 

Kaljulaid avaldas kaastunnet Iraanis juhtunud lennuõnnetuse ohvrite lähedastele.

"Tõeliselt kurvastavad uudised," kirjutas president Kersti Kaljulaid sotsiaalvõrgustikus Facebook. "Olen täna mõtetes ukrainlastega ja kõigi teistega, kes kaotasid Iraanis lennuõnnetuses pereliikmed ja sõbrad."

Eesti kaitseväelased pole vigastada saanud

Kaitseministeeriumi kinnitusel ei ole Iraagis teenivad Eesti kaitseväelased Iraani raketirünnakutes vigastada saanud. "Saame kinnitada, et Eesti kaitseväelastega Iraagis on kontakt saavutatud ning ükski kaitseväelane ei ole viga saanud," kinnitas kaitseminister Jüri Luik.

Luik ütles, et praegu püütakse olukorda deeskaleerida. "Meil on mulje, et olukorda püütakse deeskaleerida, sellele viitab ka USA presidendi Donald Trumpi viimane tviit," ütles Luik.

Kui lahingud peaksid puhkema, tuleb Eesti kaitseväealsed sealt ära tuua. "Need mehed on instruktorid, mitte lahinguväelased, neil pole lahinguteks rolli," ütles ta.

Juba mitme päeva jooksul olid Al-Asadi baasis kasutusele võetud kaalukad väekaitsemeetmed ning rünnaku hetkel ei viibinud Eesti kaitseväelased baasis, lisas kaitseministeerium. 

Iraan ütles, et andis vastulöögi revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds juhi Qasem Soleimani tapmise eest, korraldades USA vägede vastu Iraagis raketirünnaku.

"Iraan rakendas ja viis lõpule proportsionaalsed enesekaitsemeetmed, rünnates baasi, millest korraldati "argpükslik relvastatud rünnak meie kodanike ja kõrgete ametnike vastu"," ütles Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif Twitteris.

"Me ei taotle eskaleerumist või sõda, kuid me kaitseme end igasuguse agressiooni vastu."

Laadimine...Laadimine...