ISAD HOOLIVAKS: Isasid saab õpetada oma vihahooge kontrollima

"Me kardame näidata ennast nõrgana ega lähe seetõttu abi küsima. Enne sureme või maha!" kirjeldas psühholoog Olle Selliov olukorda, mis ajendas teda rakendama rahvusvahelist isadele suunatud koolitusprogrammi Eestiski. "Isa suhtlemisoskusest sõltub kogu lapse käekäik," lisas ta.

Pilt: Scanpix

ISAD HOOLIVAKS: Isasid saab õpetada oma vihahooge kontrollima (1)

Kai Maran

"Me kardame näidata ennast nõrgana ega lähe seetõttu abi küsima. Enne sureme või maha!" kirjeldas psühholoog Olle Selliov olukorda, mis ajendas teda rakendama rahvusvahelist isadele suunatud koolitusprogrammi Eestiski. "Isa suhtlemisoskusest sõltub kogu lapse käekäik," lisas ta.

Tallinnas ja mujalgi Eestis käivitub kaheaastane programm "Hoolivad isad", mis õpetab mehi paremaks isaks saama. "Eriti vajalik on see pereisadele, kes tihti vihastavad oma laste või naise peale ja kellel on raske oma vihamõtetel minna lasta," lausus psühholoog Olle Selliov. "Kõige rohkem on koolitust vaja mehel, kes oma kesise suhtlusoskuse tõttu hakkab naise peal lausa vägivalda kasutama."


Meestele õpetatakse enese juhtimist ja oskust probleeme lahendada.


"Tahame aidata pereisasid, kes ei oska oma pingeid elutervelt maandada," selgitas Selliov. "Õpetada neid emotsioonide ja frustratsiooniga toime tulema. Iseendast teadlik olemine on tähtis."


Meeste ülepingutatud kontrollivajadus


Selliovi sõnul õpetab Inglismaalt pärit koolitaja välja kaheksa rühmajuhti, kes hakkavad grupitööna isasid õpetama kahekaupa neljas Eesti piirkonnas. "See aitab saada paremaks isaks ja luua tervemaid suhteid nii laste kui ka oma partneriga. Pereisa suhtlusoskusest sõltub eelkõige tema lapse käekäik."


"Meil kõigil kogunevad pinged aja jooksul, aga me suudame neid maandada tervetel viisidel, ennast või teisi kahjustamata. Aga  peresuhetes pole see alati nii," ütles Selliov. 80% perevägivallast panevad toime mehed. Põhjus võib Selliovi sõnul olla ülepingutatud kontrollivajaduses.


"Mehel on arvamus, et ta peab suutma alati ja kõike kontrollida," rääkis Selliov. "Stereotüüpne ootus näib olevat seegi, et mees peab kõigega ise hakkama saama. Ehk siis rõhuasetus on sellel, et ta ei tohi mingil juhul abi küsida. Ühelgi juhul ei taheta näidata end nõrgana, kuid nõrkusehetked on inimloomusele omased."


Paljuski aitab Selliovi sõnul murdmatu mehe kuvandit kinnistada  ka üldine mentaliteet. "Olen lugenud portaale naiste ootustest meestele – mees peab olema keskmisest pikem, suutma tervet peret ülal pidada, muidu on ta mehena läbikukkunud memmekas," rääkis Selliov.


Psühhiaater Jüri Enneti sõnul võib aga nö karuse koore all peituda üsnagi habras ja haavatav sisu.
"Ühiskonna ootused näivad tõesti eeldavat, et mees ei tohiks viriseda ega abi ja nõuandeid küsida.  Sest mees peab tugev  olema!" rääkis Ennet. "Tegelikult on poisid väga haprad. Palju hapramad kui tüdrukud, kel instinkti rohkem. See on juba looduse poolt nii paika pandud."


Pelguse nõu ja abi küsida surub paljuski peale ka eduvajadus iga hinna eest.


"Edumajandus nõuab, et kui Peetril läheb hästi, siis Mardil peab ka hästi minema," ütles Ennet. "Aga tegelikult on Peetri omadused ja eeldused Mardi omadest hoopis erinevad. Igaühele ikka oma pill, nagu öeldakse!"


"Väsimus ja pinged ei küsi sugu ega vanust," ütles Selliov. "Et mehed söandaksid ka vahel abi küsida, on väga vajalik. Aga kahjuks nad ei kipu seda tegema. Sest see  oleks vastupidine neile ootustele, mis meestele on esitatud. Me kardame näidata ennast nõrgana ega lähe seetõttu abi küsima. Enne kasvõi sureme maha!"


Isa suhe emaga mõjutab last


Miks on aga just isade koolitamine nii oluline?


"Vanemlikud väärtused ja oskused on väga suure kaaluga ja mõjuga," ütles Selliov. "Hea suhe lapsega motiveerib kindlasti isasid rohkem muutuma kui miski muu asjaolu. Et mees õpiks oma käitumist kontrollima ja aru saama, mida lapsed vajavad, kuidas laps areneb, kuidas üldse tema käitumine lapse emaga last mõjutab – see lünk on seni täitmata."


Hoolivate isade rühmatöö koosneb 17 kohtumisest, see hõlmab päris pikka aega ja eeldab ennekõike usaldava õhkkonna loomist. Räägitakse lapsekesksest isadusest, lapse vajadusest.


"Ja sellest, kuidas vägivaldne käitumine ja hoolimatu suhtumine tegelikult nii lapsele kui partnerile mõjub," mainis Selliov.
Psühholoogi sõnul sobib koolitus ka näiteks neile, kel parasjagu kohtulik lepitusmenetlus käsil.
Aitab kohtutülisid lepitada


"Lepitusmenetluses on partnereil võimalus võtta kohustusi," selgitas Selliov. "Kui on tekkinud keeruline olukord ja asi läinud kriminaalmenetluseni, on selle lõpetamiseks üks võimalusi lepitusmenetlus. Võetud kohustuste hulgas võib olla ka võimalus, et pereisa võtab endale kohustuse sellise kursuse läbimiseks."


Enneti sõnul võiks üksmeele leidmine olla kogu praeguse võistleva ühiskonna juhtmõtteks. "Praegu käib ärapanemine iga erakonna sees ja erakondade vahel, samuti kontoris – kuid selle asemel võiks olla üksmeel ja koosmeel, koos tegutsemise rõõm!" rääkis Ennet. "Kui minul läheb hästi, siis mu sõpradel-tuttavatel läheb ka hästi. Kui olen firma püsti saanud Kanadas, aitan ka Eestis poistel jalad alla saada. Eetiline tasand – aidata ligimest – on paljudel rahvastel esikohal. Ja aitab nõrkadelgi nina vee peal hoida. Üksmeel on oluline ka Maarjamaal! Eetika, see on üksmeel ja koosmeeles tegutsemine."  


Igasugusest koolitusest on Enneti sõnul kasu aga ainult siis, kui seda tõesti ka järgitakse. "Kui Friedrich Nietzsche ütles, et lugu peab olema nii hea, et lugeja õpib selle pähe, siis mina lisaks juurde: lugu peab olema nii hea, et lugeja õpib selle pähe ja  rakendab ellu ka."

 

 

 

Miks eluvõõrad koolid poisse isaks ei õpeta?

 
"Õpime koolis, kas Koola poolsaarelt saab alumiiniumit või mangaani, seda tuubitakse pähe, aga kuidas noor isa või ema lapsega tegelema peaks ja korralikku pereelu elada oskaks, seda keegi ei õpeta," nentis Jüri Ennet.


"Autoõpetus on ja riigikaitset õpime ka, kus püssi laskma õpitakse, aga kuidas seda looduslikku kahurit kasutada ja isaks olla, seda ei õpeta keegi! Psühhiaatrina võin öelda, et esmane  probleemide ring ongi, et lapsed ei oska ega julge suhelda. Suhtlemisoskust ja suhtlemisjulgust tuleks õppida lausa lasteaiast peale. See peaks olema algkooli, keskkooli ja ülikooli õppekavas esikohal!"


Enneti sõnul peaks kogu koolikava elulisem olema. "Minu seisukoht on selline, et perekonna kujunemisest võiks kirjandustunniski positiivsete ja negatiivsete kangelaste kõrval rääkida. Kui keemiatunnis räägime sooladest, on Jüri näiteks naatriumi ja Mari kloori rollis. Mina paneksin nad kaisutama, kui naatriumi ja kloori ühinemisest juttu tuleb. Kogu klass kihiseb ja kõhiseb, aga neil on naatriumkloriidi teke eluks ajaks meeles."

 

 

 

Koolitus teeb isadele selgeks lapse vajadused


• Kõigepealt õpetab Inglismaalt pärit koolitaja programmi raames välja kaheksa rühmajuhti, kes omakorda hakkavad grupitööna isasid õpetama paarikaupa neljas Eesti piirkonnas.


• Rühmajuhtide koolitamine võib võtta kuni kaks aastat ning selle ajaga peaks selge olema ka plaan, kuidas meestele kursusi korraldada ja millal neid vastu võtta. Hoolivate isade rühmatöö  koosneb 17 kohtumisest, sellest ajast peaks piisama usaldava õhkkonna loomiseks ning lapsekesksest isadusest ja lapse vajadusest rääkimiseks.


• Programmi "Hoolivad isad" koordineerib MTÜ Vaimse Tervise Edendamise Kompetentsikeskus koostöös Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga. Koolituskava on välja töötatud Kanadas ja seda on juba rakendatud Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Hollandis ja Rootsis. Lisateavet leiab kodulehelt www.vaiter.ee

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...