IVAR RAIG: Cameron migratsiooni piirama ei hakka

David Cameroni võit valimistel tooks sisserännu piiramise asemel referendumi, kas Suurbritannia jääb Euroopa liitu või mitte, ütles TLÜ juuraprofessor Ivar Raig Pealinnale.

Pilt: Scanpix

IVAR RAIG: Cameron migratsiooni piirama ei hakka

Denes Kattago

David Cameroni võit valimistel tooks sisserännu piiramise asemel referendumi, kas Suurbritannia jääb Euroopa liitu või mitte, ütles TLÜ juuraprofessor Ivar Raig Pealinnale.

"Enam ei ole Suurbritannias väikeste poliitikatega tegemist, nüüd on küsimus, kas nad jäävad Euroopa Liitu või mitte. Kui ei jää, siis tuleb uus migratsioonipoliitika ja asjad on kardinaalselt muutunud," ütles Raig.

Raigi sõnul on vale ja iganenud Leedu politoloogide arvamus, et Suurbritannia hakkab konservatiivide võimule tulekul migratsioonireegleid karmistama. "Suurbritannia ei kuulu juba praegu Schengenisse, " selgitas Raig. "Siin ei muutu midagi. Cameron migratsiooni piirama ei hakka, tema arendab majandust ja tervikuna Euroopa Liitu, mitte üksikküsimusi." 

Raigi arvates Suurbritannias peale valimisi migratsioonipoliitika osas midagi ei muutu, sest seda on juba karmistatud ning see oli valimistel läbikukkunud Briti Iseseisvuspartei (UKIP) teema. "Nemad oleks hakanud migratsiooni piirama, see oli nende peamine valimisloosung."

"Ma arvan, et seda enam edasi ei tehta, sest see leidis Euroopa Liidu poolt suurt vastuseisu," ütles õppejõud ja lisas, et praegu on päevakorral juba hoopis tähtsama tasemega küsimus - jäämine euroliitu. 

"Praegu on Suurbritannia täiesti uus olukord - konservatiividel on parlamendis alamkojas täielik enamus 331 kohta käes. Üle poole kohtadest, mida nad ei ole kaua saanud," ütles Raig.

Kas jääda või ei?

Raigi sõnul on peaküsimus selles, millal toimub saareriigis EL-i liikemelisust puudutav referendum. "Esimene käik on see, et Suurbritannia esitab oma ettepanekud EL-iga suhete ehk aluslepingu muutmiseks. Või siis Thatcheri moodi erandite saamine Euroopa Liidu poliitika suhtes." 

Raig ütles, et nüüd käib selle arutamine ja edasine sõltub liidu teiste liikmesriikide Saksamaa, Prantsusmaa vastutulekust Suurbritanniale, et ta jääks edasi ühendusse. "See on Euroopa kui terviku huvides."

"Cameroni enda parteis ei ole ühest suhtumist Euroopa Liitu - on nii pooldajaid kui vastaseid, kuid viimased on muidugi mõista ülekaalus. Ta peab selle enamusega arvestama. Millise tulemusega referendum euroliitu kuulumise üle lõpeb, on väga raske öelda. See sõltub kampaaniast. Ka selle toimumisaeg pole veel lõplikult kindlaks määratud," märkis Raig, kelle sõnul oli see esialgu aastaks 2017 planeeritud, kuid võib toimuda ka varem.

Professor selgitas, et kui euroliidu liikmelisus referendumile pannakse, siis see ei pruugi läbi minna - kõik sõltub debattidest ja kampaaniast. "Sama küsimus on olnud rahvahääletusel ka varem. Kui Suurbritannia liitus 1973 Euroopa Liiduga, siis küsiti järgmisel aastal valitsuse vahetudes "Kas jääda EL-i?" ja rahvas otsustas jääda."

"On selge, et leiboristide liider Edward Miliband on tulevasele referendumile vastu ja teeb kampaaniat liitu jäämise poolt. Me ei tea, mis aastaga enne seda referendumit veel toimub: kas Cameroni valitsus jääb piisavalt tugevalt võimule ja teeb õigeid samme," ütles õppejõud. 

Ta märkis, et praegune Cameroni võit ei tähenda veel Suurbritannia lahkumist, kuid see tähendab, et ei saa enam lõpmatuseni referendumit edasi lükata, nagu seda tegi (üle-eelmine peaminister) Anthony Blair, kellelt rahvas nõudis seda. "Cameron just lubas seda referendumit, et võimule saada ja ta peab nüüd oma lubaduse lunastama."

Šotimaa oli Briti üldvalimiste kaalukeeleks

Raigi sõnul tegid Šotimaal väga hea tulemuse Šoti Rahvuspartei (SNP), mis sai 56 häält 59-st. Kuid üldplaanis kaotasid nii liberaalid kui ka ultraparempoolsed - SNP šotlased ja UKIP-i euroskeptikud.

"Vasakliberaalse Šoti Rahvuspartei loomine võttis leiboristide hääled," ütles leiboristide kaotust Briti parlamendivalimistel analüüsinud Tallinna ülikooli juuraprofessor Ivar Raig Pealinnale. Otsustavaks sai ka see, et saareriigis on mitte proportsionaalne valimissüsteem nagu Eestis, vaid majoritaarne süsteem (s.t. igast valimisringkonnast saab valituks vaid üks - kõige enam hääli saanud inimene). 

"Selle tulemusena kaotasid seal nii leiboristid kui ka liberaalide partei - kahe peale kokku kaotati 50 häält. Šotimaa oli neil valimistel otsustav, kus toimus nihe vasakrahvusluse suunas," kinnitas professor. Tema arvates oli Tööparteile suurimaks löögiks just vasakpoolsel Šotimaal kaotuse vastu võtmine, kust olid pärit rohkem kui pooled nende saadikud. 

Loe ka:

Valimised kaotanud Miliband lahkub Briti leiboristide juhi kohalt

Laadimine...Laadimine...