JAAN TAMMSALU: Tänu toetustele  ei maadle me üksi katkiste katustega

"Kirikud on meie ajalugu, see on kultuuripärand, aga mis kõige tähtsam – iga kirik on vaimse elu keskus. Meie ühiskond vajab seda," ütles linnapea Mihhail Kõlvart, kes käis kirikutes vaatamas, mida need on linna toetusega korda teinud.

Pilt: Mats Õun

JAAN TAMMSALU: Tänu toetustele ei maadle me üksi katkiste katustega

"Kirikud on meie ajalugu, see on kultuuripärand, aga mis kõige tähtsam – iga kirik on vaimse elu keskus. Meie ühiskond vajab seda," ütles linnapea Mihhail Kõlvart, kes käis kirikutes vaatamas, mida need on linna toetusega korda teinud.

Kõlvart selgitas, et loomulikult on Tallinna linna kohustus kirikuid toetada, sest kirikud moodustavad osa linna näost. "Nagu öeldud – kirikud on kultuuripärand ja iga kirik kaunistab linnapilti," lausus linnapea kirikute ringkäigul. "Soovime, et ka linna panus oleks selles kaalukas, et meie linn muutuks tänu kirikutele ilusamaks. Iga kord kirikus käies on rõõm näha, kui palju on tänu linna toetusele korda tehtud, aga loomulikult näed iga kord sedagi, kui palju on veel teha. Võib-olla me ei mõtle selle peale tihti või ei ole meie arusaam nii sügav, aga kiriku roll on ühiskonnas tegelikult väga suur."

Annab kindlustunde

Tallinna praosti Jaan Tammsalu sõnul on linna kirikud kindlasti ühed külastajaterohkemad Eestis, mistõttu tuleb neid ka hästi korras hoida. "Olen elanud ja töötanud ka teistes linnades ja maakondades ja võin julgelt öelda, et Tallinna toetus on väga-väga suur," lausus Tammsalu. "See annab kogudustele kindlustunde, et me ei pea üksi maadlema oma katkiste katuste või äravajunud vundamentidega. Tuhanded Tallinna koguduste liikmed on meie linna maksumaksjad, kirik ei seisa muust eraldi. Detsembris käib kirikus 28 000 inimest, see näitab, kuidas kirikud on vajalikud."

Lõppeval aastal toetas linn kirikuhoonete kordategemist kokku üle miljoni euroga. Kopli Nikolai Imetegija kirikus lõppes fassaadi restaureerimine, kirik sai uue õuevalgustuse, videovalve- ja ventilatsioonisüsteemi ning piksekaitse. Linn toetas töid ligi 90 000 euroga. Linna kirikute kordategemiseks mõeldud kirikurenessansi programm toetas Kopli kiriku sisemuse ja katuse restaureerimist ning ikoonikogu konserveerimist aastatel 2002, 2006 ning 2016-2018.

"Alustasime interjööridest, ja loomulikult on ka katus väga tähtis  asi," ütles Tallinna muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. "Selle aasta lõpupoole oli võetud suund teha korda ka Kopli kiriku fassaadid. Aknad olid juba varem restaureeritud, aga kõik need luugid ja laudis tuleb vahetada ja restaureerida. Laudise lahtivõtmisel tekkiski väga suur probleem, kui avastasime, et põhja- ehk merepoolsel seinal olid palgid täiesti mädanenud. See oli ootamatu. Pidime otsima vanu puitmaterjale, et seda osa restaureerida. Ma arvan, et töö õnnestus väga hästi."

Kokku enam kui üheksa miljonit eurot

Tallinn on aastate jooksul toetanud kirikurenessansi programmi raames kirikute taastamist ja säilitamist enam kui üheksa miljoni euroga. "Selle aasta suurimad investeeringud läksid Oleviste kiriku fassaadi ning vaateplatvormi, Jaani kiriku tornikiivri ja läänefassaadi ning Kaasani kiriku interjööri restaureerimiseks," ütles abilinnapea Andrei Novikov. "Linn jätkab kirikute restaureerimist ja toetamist ka edaspidi, 2020. aasta eelarves on kirikurenessansi programmi jätkamiseks jm korrastustöödeks ette nähtud ühtekokku 1,2 miljonit eurot."

Tallinna kirikurenessansi programm loodi 2001. aastal ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimiseks. Aastatel 2000-2010 restaureeriti kokku 22 kirikut ja neis asuvaid kultuurimälestisi. Tallinna linn panustas neil aastatel kirikute restaureerimisse kokku 102 miljonit krooni ehk ligi 6,5 miljonit eurot. Kirikute restaureerimist alustati enamasti fassaadidest. Interjööride restaureerimiseni jõuti vaid Jaani, Rootsi-Mihkli, Nõmme Lunastaja ja Siimeoni kirikus. Kõige suurema toetuse sai Jaani kirik, mille restaureerimiseks kulus 2005-2010 kokku 25 miljonit krooni. Oleviste kiriku taastamiseks eraldati 2001-2009 19,3 miljonit krooni ja Toomkiriku restaureerimiseks 2000-2009 15,7 miljonit krooni. Seoses majanduskriisiga tuli 2011. aastal kirikurenessansi programm ajutiselt peatada, kuid nüüd jätkub see taas.

Kaarli kirikul nüüd kena trepp ja korras orel

Kaarli kirikus said tänavu korda lõunapoolne uks ning käärkambri trepp, Tallinna linn toetas töid 57 000 euroga.
2016-2018 restaureeris kirik linna kirikurenessansi programmi abiga oma oreli. "Viimastel aastatel on linn kirikut tublisti aidanud, oleme tänu sellele taastanud oreli. Kui mälu ei peta, siis oli linna toetus ligikaudu 100 000 eurot," ütles Kaarli koguduse preester Jaak Aus. "Tänavu tehti korda Tõnismäe poolne küljeuks ja käärkambri poolne trepp koos kõnniteega."

Oleviste sai tugevama vaateplatvormi

Puidust platvorm asendati roostevabast metallist platvormiga, korda said tornikiivri alumise osa puitosad ja torni ülemised raidaknad, katuseplekk asendati uuega.

Oleviste kirikus restaureeriti sel aastal läänetorni ja lõunapoolset välisseina. Puidust platvorm asendati roostevabast metallist platvormiga, korda said tornikiivri alumise osa puitosad ja torni ülemised raidaknad, välja vahetati katuseplekk.

"Veel restaureerisime lühtreid ja seinavalgusteid. Kõrvaldasime ka mitmed vee läbijooksu kohad nii põhja- kui ka lõunapoolses löövis, see vajas kiiret tegutsemist," selgitas Oleviste pastor Siim Teekel. "Kokku tehti selliseid töid 600 000 euro eest, millest linn andis 470 000. Selle eest linnapeale ja volikogule suur tänu!  Meie koguduse aastakäivet arvestades oli see abi väga suur – ühtlasi   Tallinna kirikutele antud toetustest kõige suurem. Kutsun linnarahvast Oleviste kirikusse vaatama ja rõõmustama selle üle, mis on tehtud. Ja palume Jumalat, et see uhke kirik saaks ühel päeval täielikult remonditud, olla õnnistuseks ja rõõmuks nii meie linna rahvale kui ka turistidele."

Lisaks 470 000 euro suurusele toetusele sai kirik kunstimälestiste konserveeriseks linnalt ligi 37 000 eurot.

2020. aastal on plaanis kiriku lõunakabeli, peaportaali ja raidakende restaureerimine ning keskaegse Hans Pawelsi kenotaafi konserveerimine.

Katoliku kirikul aknad korda

Katoliku kiriku trepil ei olnud all tugevat vundamenti ja astmed kippusid kogu aeg laiali vajuma.

Katoliku kirikus restaureeriti peatrepp, orelirõdu ja aknad. Linn toetas töid 70 000 euroga. "Sel aastal saime linna abiga korda teha meie kiriku peatrepi. Sel ei olnud all tugevat vundamenti ja kogu aeg kippusid astmed laiali vajuma," selgitas kiriku haldusjuht Bogdan Ljutjuk. "Nüüd saime selle ilusasti korda teha. Veel restaureerisime kõik suured aknad, neid on kokku kümme. See oli päris suur ettevõtmine ja kestis mitu kuud. Seejärel tegime korda kiriku kooriosa põranda, samuti restaureerisime kaks kehvas seisus olnud ust. Katusele paigaldati jää sulatamise kaablid, sellega saame hoida korras vihamaveesüsteeme. Loomulikult oli kõigi nende tegemiste juures suuresti tunda linna abi, sealt tuli suurem osa meie tänavuste remonditööde eelarvest." Järgmisel aastal on plaanis restaureerida kiriku keldrid, fassaadid ja aknad.

Uueneb Püha Vaimu kiriku välimus

Tallinna abiga on korda tehtud Püha Vaimu kiriku orelipult.

Püha Vaimu kiriku orel on restaureerimisel. Samuti algas seal keskaegse altari uurimise ja konserveerimise programm, mis vältab vähemalt 2024. aastani. Tallinna linn toetas töid ligi 40 000 euroga. "Tallinna toetuse abil on korda tehtud meie kiriku orelipult," selgitas Püha Vaimu koguduse esimees Ülle Guinin. "Edaspidi loodame linna toel ka oreliviled hüüdma panna. Kordategemist ootab meie kiriku fassaad, enne seda aga oleks vaja parandada vundamenti. See on väga oluline, sest muidu pole ka fassaadi parandamisel mõtet. Kirik üksi ei jaksa kõigi nende töödega toime tulla." Tuleval aastal hakatakse restaureerima kiriku välisseinu ning jätkub altari ja maalikogu konserveerimine

Jaani kirikul uus tornikiiver

Jaani kirik sai tänavu korda teha lääneseina ja just lõppes tornikiivri korrastamine. Tornikiivri alumise osa mädanenud puittalad läksid vahetusse ja kiiver sai uue läikiva katusepleki.

Linn toetas restaureerimistöid 165 000 euroga. 2020. aastal plaanib kirik jätkata akende restaureerimist. Kirikurenessansi programmi raames restaureeriti aastatel 2005-2010 täielikult kiriku interjöörid ja fassaadid. Jaani kirik on ainus vanalinna kogudusekirik, mis on viimase 20 aasta jooksul täielikult restaureeritud.

Kaasani kirikule nägus hoov

Kaasani kirikus restaureeriti tänavu interjöör, sh laemaalingud ja ikonostaas. Saali sissepääsu kohal avati seinamaal "Iisaku ohverdamine".
Tallinn toetas kiriku interjööride restaureerimist ligi 167 000 euroga ning kunstimälestise "Trooniv Kristus" ikooni ja selle ajaloolise tekstiilkatte seisundiuuringuid enam kui 3000 euroga. Järgmisel aastal plaanib kirik hoovi korrastamist ligi 150 000 euroga ning ikooni "Trooniv Kristus" ja selle katte konserveerimist ligi 23 000 euroga.

Laadimine...Laadimine...