"Eesti lahkumine Euroopa Liidust võib tõsiselt võetavalt lauale jõuda 4-5 aasta pärast, kui meie rahalised vahekorrad muutuvad ja migratsioonikriis ka meil süveneb," sõnas riigikogu liige Jaanus Karilaid. "Enne liidust lahkumise küsimuse lauale panekut peame aga Stenbocki maja seltskonna välja vahetama. Kui seltskond on välja vahetatud, näeme, kas suudame Euroopa Liidus Eesti asja ajada või mitte. Kui ei suuda, on teema laual."

Karilaid märkis Tallinna TV saates “Vaba Mõtte Klubi”, et Suurbritannia referendum oli rahva võit ja annab usku rahvusriikidele. Annab usku, et rahvas võib veel kaasa rääkida.

“Selle sammuga on britid andmas järjekordset demokraatia õppetundi ka Euroopale. Arvestades brittide poliitilist kultuuri ei ole seda referendumit võimalik tagasipöörata. Referendumiga näitasid britid oma selgroogu ning kõvasti sai n-ö vastu pükse finantskorporatsioonide ego. Finantskorporatsioonid said märguande, et nemad ei dikteerigi Suurbritannia poliitilist arhitektuuri. Hea on ka see, et Šotimaa iseseisvumine saab nüüd igal juhul positiivse tõuke. Meie väikerahvana peaksime rõõmust aplodeerima, kui šotlastel on isegi väike valguskiir end iseseisvaks määratleda. Saksamaa hakkaski kohe võtma juhtohje ja tegi juba väikese kummarduse šotlastele. Et tulge, me võtame teid vastu, las britid lähevad.”

Karilaid lisas, et paraku see, kuidas Euroopa avalikkus referendumile reageeris, ei lähe kokku europalike väärtustega. “Alandused, mõnitused, ähvardused. Et kui nii teete, jääte ühisturust ilma ja ei saa teatud hüvesid. On näha, et Euroopa Liiduga liitumisest veelgi keerukam on sealt lahkumine. See on õppetund Euroopa kõigile rahvastele.”

Karilaid usub, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust maailma poliitikas väga palju ei muudaks. “Suurbritannia üritab rahvusvahelises poliitikas sama aktiivselt edasi domineerida.. Euroopa peab hakkama end reformima ja oma pädevused üle vaatama. See, et Eesti ühiskonna usk Euroopa Liitu on praegu kuskil 67-75%, on loomulik, kuna saame Euroopa Liidust rohkem raha kui anname. Britid andsid Euroopa Liitu aastas üle 10 miljardi, ent vastu nad loodetut ei saanud. Ka sai neile saatuslikuks migratsioonikriis.”

Arhitekt Ignar Fjuk nentis saates, et temale tuli Suurbritannia rahvahääletuse tulemus ebameeldiva üllatusena. “Lähtusin talupoja tarkusest ja mõistusest, mis ei eelda sellist lihtsustatud käitumist ja mõtteviisi. Ma ei jälginud rahvahääletuse kampaaniat, mis nüüd selgub, oli ülesehitatud kas väikestele või suurtele valedele ja eksitamistele. Vähemharitud ja vanemad inimesed võtsid kätte ja otsustasid noorte, keskealiste ja haritud inimeste eest Suurbritannia saatuse. Ma arvan, et see otsus vaadatakse ümber ja Suurbritannia ei lahku Euroopa Liidust. Ja kui lahkub, doominoefekti lahkumine kaasa ei too.”

Fjuk lisas, et Šotimaa teemal ei oleks ta valmis ühegi positsiooni peale kihla vedama. “Selles teemas teavad täna vaevalt et kõige paremini ka britid ja šotlased. Mis hakkab juhtuma, on üks suur küsimärk. Kõige vähem “loodan” ja “ootan”, et EL või liikmesriigid, sh Eesti, hakkab end reformima.”

Fjuk tõstatas saates küsimuse, milline on Eesti roll selles, et Euroopa Liidus on asjad nii nagu nad on, et mitte midagi pole muutunud, et Euroopa Liidus luuakse Euroopa keskmist kodanikku meie kaasosalemisel. “Peaksime Eestis küsima eliidi kohta. Kes Eestit juhib, kes viib meie sõnumi, ja kas seda üldse on, Euroopa Liitu?”

Kirjanik, kolonelleitnant Leo Kunnas oli Suurbritannia referendumi tulemuse osas neutraalselt meelestatud. “Pidasin rahvahääletuse tulemust EL-st väljaastumist pooldavaks tõenäoliseks, ent mitte kindlalt tõenäoliseks. Arvestades, kuidas Euroopa Komisjon on EL juhtinud, oli karta, et midagi sellist võib juhtuda. Juhtimiskriis on lihtsalt nii suur. Olen seda meelt, et Juncker peaks tagasi astuma, kuna see on tema juhtumiskriis.”

Kunnas lisas, et EL seisis teelahkmel juba enne Suurbritannia rahvahääletust ja hääletus näitab, et liit seisab teelahkmel veelgi enam. “Kui Euroopa Liit ei suuda oma juhtimist parandada, kui komisjon ei hakka paremini tööle ja liikmeid sinna paremini ei valita, kui Euroopa funktsioone ei laiendata, temast ei tehta tõsist parlamenti, kui Euroopa ei saa oma piire pidama, liidu lagunemine jätkub. See ei peatu. Teine võimalus, need asjad saavad tehtud ja EL ei lagune. Nii lihtne see ongi.”

Riigikogu liige Mart Helme sõnul teda Suurbritannia rahvahääletuse tulemus ei üllatanud. Küll meeldis talle, et Euroopa Komisjonil ja Saksamaal ei õnnestunud hirmutamise, omapoolse sekkumise ja ähvardamistega tulemust väänata. Helme usub, et Suurbritanniast alguse saanu jätkub, kuna kogu Euroopa on ülebürokratiseeritud ja korrupeerunud, lisaks on Euroopa tänasel päeval kõige aeglasema majanduskasvuga piirkond maailma.

“Missuguseid helgeid perspektiive me siin näeme? Ülereguleeritud majandustingimustes ei ole britid võimelised olema konkurentsivõimelised ja lähevad. Järgmine küsimus on, mis saab Ameerika Ühendriikidest ja mis Euroopa – Türgi suhetest. Kui EL sõlmib Türgiga viisavabaduse lepingu, võin mürki võtta, et terve rida riike lahkub Schengeni ruumist, seejärel Euroopa Liidust tervikuna.”