Jaanus Karilaid: valitsus ei panusta piisavalt elanikkonna kaitsesse

"Olukorras, kus Euroopa Liit on kriisi lävel, rändekriis on juba kestmas pikemat aega ning Venemaa siseolukord on sattunud suure pinge alla, ei tohiks Vabariigi Valitsus tegeleda elanikkonna kaitse küsimusega ainult moe pärast," sõnas Jaanus Karilaid.

Pilt: Scanpix

Jaanus Karilaid: valitsus ei panusta piisavalt elanikkonna kaitsesse

"Olukorras, kus Euroopa Liit on kriisi lävel, rändekriis on juba kestmas pikemat aega ning Venemaa siseolukord on sattunud suure pinge alla, ei tohiks Vabariigi Valitsus tegeleda elanikkonna kaitse küsimusega ainult moe pärast," sõnas Jaanus Karilaid.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid leiab, et Vabariigi Valitsus ei pööra piisavalt tähelepanu elanikkonna kaitsele võimalikus kriisiolukorras.

“Valitsus on võtnud elanikkonna kaitse küsimuse justkui vastu tahtmist oma poliitilisse päevakorda, kuid mitte kuidagi ei saa rahul olla sellega, et alles kahe aastaga soovitakse valmis saada elanikkonna kaitse kontseptsioon. Lausa hämmastav on sealjuures suutmatus kirjeldada infokanaleid ja vastutajaid kriisi hetkel,” rääkis Karilaid ja rõhutas, et Keskerakond on juba korra esitanud parlamendile iseseisva kaitsevõime eelnõu.

“Me julgeme osundada sellele, et kriisiolukorras on meie elanikkond kaitseta, ning elutähtsate teenuste, haiglate ja kohalike omavalitsuste toimimine on võimaliku kriisi korral ülikõrge julgeolekuohuga,” ütles Keskerakonna aseesimees, “olukorras, kus Euroopa Liit on kriisi lävel, rändekriis on juba kestmas pikemat aega ning Venemaa siseolukord on sattunud suure pinge alla, ei tohiks Vabariigi Valitsus tegeleda elanikkonna kaitse küsimusega ainult moe pärast."

Karilaid rõhutas, et kriisiks valmisoleku konseptsiooni välja töötamise aega tuleb lühendada kahelt aastalt kuuele kuule ning eraldada selleks valitsuse reservfondist vajalikud vahendid, 2017. aasta riigieelarvesse aga juba plaanipärased vahendid.

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson pidas positiivseks elanikkonnakaitse rakkerühma loomist ja tänastest ohuhinnangutest lähtuvate tegevusplaanide valmimist, teatas riigikogu pressiteenistus. Samas avaldas ta kahetsust, et valitsus ei ole senini nii tähtsa valdkonna jaoks piisavalt ressursse eraldanud, vahendas BNS.

Mihkelson ei pea põhimõtteliselt õigeks, et rakkerühma tegevust rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ja Eesti riik pole elementaarse tegutsemisplaani väljatöötamiseks raha eraldanud. Ta rõhutas, et koostatav riigieelarve strateegia peab arvesse võtma ka elanikkonnakaitse loomist.

Planeeritud kaheaastast tegevustähtaega pidas Mihkelson liiga pikaks. "Kahte aastat ei ole meile mõttetegevuseks antud. Vastused peavad tulema kiiremini ja riik peab sellesse oluliselt rohkem ressursse panustama," ütles Mihkelson. Ta lisas, et juba praegu saab kriisiolukordades teadliku käitumise teavituseks palju ära teha nii kodaniku- kui riigikaitseõpetuse ja vabatahtliku riigikaitse raames läbi Kaitseliidu.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof rõhutas, et väga oluline on inimesi teavitada, kuidas nad peavad erinevates kriisiolukordades tegutsema ja et need tegevusjuhised ei jääks ainult paberile.

Elanikkonna kaitse on osa laiapõhjalisest riigikaitsest. Selle eesmärk on tagada elanike kaitse mistahes kriisiolukorras. Riigikaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil tutvustasid elanikkonna kaitse rakkerühma tööd riigikantselei strateegiabüroo elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos ja siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont.

Laadimine...Laadimine...