Jäätmeärimees soovib mitme jälitusloa väljastamist vaidlustada

Möödunud aasta lõpus enda pealtkuulamise ebaseaduslikuks tunnistamise saavutanud jäätmeärimees Anti Tammeoks jätkab kohtuteed riigi vastu, vaidlustades mitme jälitusloa väljaandmise.

Pilt: MuPo

Jäätmeärimees soovib mitme jälitusloa väljastamist vaidlustada

Möödunud aasta lõpus enda pealtkuulamise ebaseaduslikuks tunnistamise saavutanud jäätmeärimees Anti Tammeoks jätkab kohtuteed riigi vastu, vaidlustades mitme jälitusloa väljaandmise.

Tammeoks esitas riigikohtusse määruskaebuse kolme jälitusloa asjus ning riigikohus otsustas teisipäeval kaebuse ka menetlusse võtta, vahendas BNS.

Mullu detsembris leidis riigikohus, et Tammeoksa pealtkuulamine kriminaalmenetluse raames oli ebaseaduslik, kuna uurijad ei saanud eeldada, et ta sooritab kuriteo, milles talle hiljem kahtlustus esitati.

Lõuna prefektuuri uurijad kuulasid   Tammeoksa  telefonikõnesid salaja pealt 2010. aasta oktoobris. Selle põhjuseks oli oletus, et Lõuna-Eesti jäätmeäris võidakse panna toime korruptsioonikuritegusid. Politsei lõpetas uurimise 2012. aastal kedagi kohtu alla andmata.

Sama töö käigus avastas politsei aga võimaliku uue kuriteo - jäätmeäriga seotud euroraha väljapetmise. Kahtlustuse said kümme inimest, nende hulgas ka   Tammeoks, mille järel lahkus ärimees nii Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogust, kirjutas Eesti Ekspress mullu septembris.

Tammeoks  sai enda pealtkuulamisest teada möödunud aastal, kui talle saabus vastav teade. Ärimees leidis seejärel, et tema pealtkuulamine oli väär ja selleks ei oleks tohtinud luba anda. Samale järeldusele jõudis oma detsembrikuises lahendis ka kaasust põhjalikult analüüsinud riigikohus.

Kolleegium asus seisukohale, et kriminaalmenetluses tõendi kogumine jälitustoiminguga isiku suhtes, keda ei ole alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, on lubatav vaid põhjendatud erandjuhul. Samuti tuli analüüsida, kas soodustuskelmus oli jälitustoimingute alates kahtlustuse kohaselt juba toime pandud või oli alles põhjust arvata, et   Tammeoksvõib selle teo toime panna.

Prokuratuur märgib oma vastuses   Tammeoksa  esindaja määruskaebusele, et menetlejatel oli tekkinud kahtlus, et   Tammeoks  võib koos MTÜ Võru Jäätmekeskus juhatuse liikmetega „toime panna ka soodustuskelmuse paragrahvis sätestatud kuriteo“. Selline sõnastus osutas sellele, justkui oleks jälitustoimingute tegemise luba taotletud veel toime panemata, aga tõenäoliselt tulevikus sooritatava kuriteo kohta andmete kogumiseks.

"See seisukoht kuriteo ettevalmistamise kohta tõendite kogumisest on aga ekslik. Jälitustoimingu tegemise võimalus veel toime panemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega," märkis riigikohus.

Enne 2013. aastat reguleeris sellist kriminaalmenetlusvälist teabe salajast kogumist jälitustegevuse seadus, kusjuures kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid võis teha vaid kinnipidamiskohas ja tunnistajakaitse teostamisel

"Kokkuvõttes, kuna ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine ei ole kriminaalmenetluse esemeks, ei saanud kriminaalmenetlusseadustikust tuleneda alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks," leidis riigikohus.

Kolleegiumi hinnangul ei saanud soodustuskelmuse kohta jälitustoiminguga andmete kogumine olla õiguspärane ka tulenevalt sellest, et informatsiooni selle kuriteokahtlusega seoses saadi juhuslikult usalduse kuritarvitamise kahtlustuse kohta jälitustoiminguid tehes.

Nii tühistaski riigikohus määrused, millega alama astme kohtud andsid loa Tammeoksa  suhtes jälitustoimingute läbiviimiseks, samuti tunnistas Tartu maakohtu 27. oktoobri 2010 aasta määruse alusel tehtud jälitustoiming õigusvastaseks. Ühtlasi tuleb riigil tasuda   Tammeoksale  õiguskulude katteks 1407 eurot.

Laadimine...Laadimine...