Jäätmekäitlejad: sihtarvude saavutamine nõuab valdkonna restarti

"On omavalitsusi, kus kogutakse ainult segaolmejäätmeid, kuid samas on ka neid omavalitsusi, kus on korraldatud ka paberi/papi ja biolagunevate jäätmete kogumine," ütles Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Jäätmekäitlejad: sihtarvude saavutamine nõuab valdkonna restarti

Toimetaja: Sandra Lepik

"On omavalitsusi, kus kogutakse ainult segaolmejäätmeid, kuid samas on ka neid omavalitsusi, kus on korraldatud ka paberi/papi ja biolagunevate jäätmete kogumine," ütles Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus.

Lõhmuse sõnul nõuab jäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamine jäätmekäitlusvaldkonna täielikku ülevaatamist ning osapoolte õiguste ja kohustuste riigiüleselt ühtset ja selget määratlemist, vahendas BNS. 

"Eestis kehtib ka sortimismäärus, aga seni lahendab iga omavalitsus jäätmete sortimist omamoodi. On omavalitsusi, kus kogutakse ainult segaolmejäätmeid, kuid samas on ka neid omavalitsusi, kus on korraldatud ka paberi/papi ja biolagunevate jäätmete kogumine. Jäätmekäitlejatena näeme, et nii väikses riigis nagu on Eesti, peaks olema probleem lahendatud ühtselt ning et probleem saaks sisuliselt lahendatud, peaks ka omavalitsus tundma, et ka temal on sihtarv täita, mitte ainult riigil. Samuti on oluline roll erasektoril," ütles Lõhmus.

Jäätmekäitlejate liidu ettepanekud, mis võiksid aidata Eesti materjalina ringlussevõtu tõusu poole, puudutaksid tööstus-, biolagunevaid ja pakendijäätmeid. "Meie meelest on oluline, et riik tagaks tööstusjäätmete eraldi kogumise olmejäätmetest, sest tööstusjäätmete viskamine korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete mahutites suurendab ja moonutab olmejäätmete kogust, mis omakorda mõjutab ringlussevõtu sihtarvu saavutamist," lisas Lõhmus.

"Mis puudutab biojäätmeid, siis on Eestis biolagunevate jäätmete liigiti kogumine kohustuslik, kuid rakendamine on siiani olnud nõrk. Me arvame, et on oluline biolagunevate jäätmete kohustusliku liigiti kogumise rakendamine. Ning mis puudutab pakendeid, siis näeme lahendusena parema ja kliendisõbralikuma süsteemi kehtestamisel pakendite kohtkogumise juurutamist läbi tootjavastutussüsteemi," märkis Lõhmus.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996. aastal ning katusorganisatsiooni kuulub ligi 25 jäätmekäitluse valdkonnas tegutsevat ettevõtet üle Eesti. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve.

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas jaanuari lõpus, et jäätmeseaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute ja huvigruppidega peetud arutelude põhjal on eelnõu vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saadeta seda teisele lugemisele.

"Menetluse käigus esitati eelnõule kokku 250 muudatusettepanekut, millest komisjon sai huvigruppidega kokkuleppe küll 130 küsimuses, kuid lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda," ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kelle hinnangul oleks keskkonnaministeerium pidanud tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks olnud paremini ettevalmistatud enne riigikokku saatmist.

Komisjoni aseesimees Kalle Palling märkis, et vaatamata sellele, et Eestit ähvardab 2020. aastaks ebaõnnestumise puhul suur trahv, ei suudetud leida koostöötahet. "Parem jäätmekäitlus on aga endiselt teravalt päevakorras. Jäätmete liigiti kogumine ja inimeste motiveerimine selleks, et täita 2020. aastaks jäätmete 50 protsendilist ringlusse võtmise eesmärki on uue keskkonnaministri esimene ülesanne, millega tegeleda tuleb," sõnas Palling. 

Laadimine...Laadimine...