Jäätmeveo vabaturg tõi Nõmme kortermaja hoovi prügiuputuse

"Asi läks ikka hulluks kätte ja inimesed olid väga-väga tigedad," rääkis Valdeku tee 105 elanik Leimi Tirman majahoovi tabanud prahiuputusest. Nõmmel ei korja jäätmeid kokku Tallinn kui omavalitsuse poolt hankel leitud ettevõte, nagu suuremas osas Tallinnast, vaid seal valitseb vabaturg. Samas pole tegemist esimese korraga, kus vabaturu mudel, mille järgi iga asutus või ühistu ise endale jäätmete äravedaja leiab, segaduse tekitab.

Pilt: Albert Truuväärt

Jäätmeveo vabaturg tõi Nõmme kortermaja hoovi prügiuputuse

Virkko Lepassalu

"Asi läks ikka hulluks kätte ja inimesed olid väga-väga tigedad," rääkis Valdeku tee 105 elanik Leimi Tirman majahoovi tabanud prahiuputusest. Nõmmel ei korja jäätmeid kokku Tallinn kui omavalitsuse poolt hankel leitud ettevõte, nagu suuremas osas Tallinnast, vaid seal valitseb vabaturg. Samas pole tegemist esimese korraga, kus vabaturu mudel, mille järgi iga asutus või ühistu ise endale jäätmete äravedaja leiab, segaduse tekitab.

"Maja haldur ilmselt ei osanud tekkiva prügi hulka ennustada, kui jäätmeveofirmaga lepingut sõlmis," oletas Leimi Tirman. Ilmselt püüdis ühistu juhtkond ka raha kokku hoida.

Vastavalt lepingule pidanuks Ragn-Sells prügi 172 korteriga maja juurest ära vedama 2. jaanuaril. Enne seda tehti konteiner tühjaks 19. detsembril. Samas hakkas konteiner juba jõulupühadel üle ajama. Vana aasta viimasel päeval otsustasid nii Tirman kui veel mõned majaelanikud ise käed külge panna ning prügikonteineri juurest laiali kanduva prügi suurtesse plastkottidesse koondada. Veel 2. jaanuaril polnud Leini Tirman maja halduriga ühendust saanud: kuuldavasti olevat ta haige.

Linn ei saa sekkuda

31. detsembril tuli Ragn-Sells majaelanike kurtmisele siiski vastu ja vedas prügi n-ö ennetähtaegselt minema. Tuleb välja, et üsna viimasel minutil: aasta alguse torm võinuks üsna suure piirkonna Valdeku 105 hoovist pärit prahiga ära lagastada. "Varem oli meie ühistul leping Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusega – siis ei ajanud konteiner kunagi üle," rääkis Tirman. Tema sõnul olnud siis ka äraveo hind odavam, kuid juhatus otsustas uue lepingu sõlmida hoopis Ragn-Sellsiga. Mõistagi pole see aga Ragn-Sellsi probleem, kui maja ümbrus prahistub, sest nemad peavad käima täpselt nii tihti kui lepingus kirjas.

Tallinn kui omavalitsus ei saa siin prahistamisse ka kuidagi otseselt sekkuda – välja arvatud, et see võib ühistule trahve kaasa tuua – sest tegemist on kahe lepingupoole ehk Ragn-Sellsi ja ühistu omavahelise asjaga.

Selle kortermaja juures loodetavasti ajutiselt tekkinud prahiuputuse tagamaa on üsna proosaline.

Enne 5. novembrit valitses Nõmmel korraldatud jäätmevedu, kus prügi äravedaja leiti omavalitsuse korraldatud hanke kaudu. Selle piirkonna prügivedaja Baltic Waste Management (BWM), kes hanke võitis, oli aga 2017. a kevadel äpardunud prügi ära vedamisega. Nõnda anti see töö neis piirkondades allhankena edasi linnale kuuluvale Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele, kelle autod vedasid jäätmeid Nõmmelt ära kuni mullu 5. novembrini.

5. novembri Riigikohtu otsusega tunnistati Tallinna korraldatud jäätmeveo lepingud Nõmme ja Lasnamäe Pae-Ülemiste veopiirkondades aga kehtetuteks. Sisuliselt käskis kohus linnal uued hanked korraldada. Nõnda ei saanud jäätmete taaskasutuskeskus alates 5. novembrist Nõmmel edasi toimetada. Nõmmel kehtestus nn vabaturg: seda ajani, mil linn on uued hanked ette valmistanud ja nende kaudu on Nõmmele uus prügivedaja leitud. Seetõttu tuli kõigil Nõmme kinnistuomanikel jt jäätmetekitajatel sõlmida nüüd leping neile sobiva jäätmekäitlusettevõttega.

Valdeku t 105 puhul aga alahindas maja haldur tekkiva prügi hulka – ilmselt ühistu-poolse kokkuhoiu tõttu või muudel põhjustel käib vabaturult välja valitud operaatori, Ragn-Sellsi prügiauto seal liiga harva.

Korraldatud jäätmeveo puhul selliseid muresid, kus prügikastid üle ajavad, tavaliselt ei teki: omavalitsuse korraldatud hankega kehtestatakse prügi äraveo kordade arv. Vabaturu puhul tekib jäätmete tekitajatel üsna sageli kiusatus veokordade pealt kokku hoida. Säästva Eesti Instituudi analüüsis leiti juba 2014. a, et Tallinnas on hoolimata jäätmeveoalasest konkurentsist vabaturu hinnad ligikaudu 20% kõrgemad kui linna korraldatud jäätmeveoga piirkondades.

Kohus üleminekuaega ei andnud

"Riigikohus ei andnud oma otsuses kahjuks üleminekuaega, samas kui Ringkonnakohus lubas selleks mitu kuud," rääkis Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova ootamatust jäätmeveo vabaturule üleminekust Nõmmel. "Paistab, et kohtunikud ei tajunud, mis nende sõna nõnda-öelda reaalses elus endaga kaasa võib tuua."

Izmailova sõnul on täiesti loogiline, et üleminek omavalitsuse korraldatud jäätmeveomudelilt vabaturu mudelile ei saa käia nipsust – olukorras, kus Nõmmel asubb 8000 kliendi ringis. "90% Euroopa riikidest ei ole jäätmemajanduse vabaturgu," lisas Izmailova, kelle sõnul on süsteem asjatult keeruliseks aetud ja Tallinnas saaks jäätmeveoga hakkama vaid üksainus linnale kuuluv ettevõte.

"Üks minu uue aasta soov oleks, et inimesed sorteeriksid rohkem prügi ja toodaksid seda vähem," ütles Züleyxa Izmailova.

Nõmmel on lootust taas vabaturult omavalitsuse korraldatud jäätmeveomudeli juurde naasta alates sügisest ehk pärast seda, kui hankega on jäätmevedaja leitud.

Varem on Pealinn kirjutanud jäätmeveo vabaturu grimassidest Vanalinnas. Mupo avastas reidil, et 15 Vanalinna toitlustuskohast 12 seisid biojäätmete konteinerid täiesti tühjana. Paljud söögikohad olid eelistanud biojäätmed sokutada olmejäätmete hulka ja seetõttu nirises prügiautodest solginirekesi. Mupo vaneminspektor Artjom Kruglov märkis mullu augustis Pealinnale, et suvisel ajal riknevad jäätmed väga kiiresti: samas veetakse neid Vanalinnas suveti ära liiga harva, vaid kaks korda nädalas. Vabaturu olukorras jäävad linnaametnike käed nii prügifirmade kui nende klientide korralekutsumisel lühikesteks

Laadimine...Laadimine...