Jako Salla: naiste tugikeskusesse pöördumiseks pole vaja tõendeid või kriminaalmenetlust

"Kuni vägivaldne suhe kestab, püsib ka oht, et vägivald muutub raskemaks ning kandub läbi laste uutele põlvkondadele," sõnas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla. Tema sõnul on oluline, et inimesed teaksid, et tugikeskusesse pöördumine ei eelda kriminaalmenetlust ega tõendite esitamist, vaid tegu on avatud teenusega kõigile naistele, kes end vääralt kohelduna tunnevad. Naiste tugikeskustesse pöördunute arv kasvas viis protsenti.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Jako Salla: naiste tugikeskusesse pöördumiseks pole vaja tõendeid või kriminaalmenetlust

Toimetaja: Moonika Tuul

"Kuni vägivaldne suhe kestab, püsib ka oht, et vägivald muutub raskemaks ning kandub läbi laste uutele põlvkondadele," sõnas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla. Tema sõnul on oluline, et inimesed teaksid, et tugikeskusesse pöördumine ei eelda kriminaalmenetlust ega tõendite esitamist, vaid tegu on avatud teenusega kõigile naistele, kes end vääralt kohelduna tunnevad. Naiste tugikeskustesse pöördunute arv kasvas viis protsenti.

Aasta esimese kuue kuuga pöördus naiste tugikeskustesse abi saamiseks 1721 naist, 2017. aasta esimesel poolaastal oli pöördunuid 1637, vahendas BNS.

Tugikeskustesse pöörduvad naised, kellel on paarisuhtes kogemusi nii füüsilise, vaimse, seksuaalse kui ka majandusliku vägivallaga. 

Naiste tugikeskuste teenust korraldava sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juhi Jako Salla sõnul on see hea, et üha enam ohvreid leiab tee tugikeskustesse. "Kuni vägivaldne suhe kestab, püsib ka oht, et vägivald muutub raskemaks ning kandub läbi laste uutele põlvkondadele," lisas ta. 

"Hea on ka see, et tugikeskustest abi saajad tunnevad ära vaimset vägivalda ja peavad seda piisavaks põhjuseks, et tulla abi otsima. Mida varem abi otsitakse seda paremad võimalused on vägivalla süvenemist ennetada ja raskeid tagajärgi ära hoida," rääkis ohvriabi juht. Salla sõnul on oluline, et inimesed teaksid, et tugikeskusesse pöördumine ei eelda kriminaalmenetlust ega tõendite esitamist, vaid tegu on avatud teenusega kõigile naistele, kes end vääralt kohelduna tunnevad," selgitas Salla. 

Naiste tugikeskused pakkusid esimese poolaasta jooksul juhtumipõhist nõustamist üle 3400 tunni, psühholoogilist nõustamist pakuti üle 1700 tunni. Kriisinõustamist osutati kokku 667 tundi, juriidilist nõustamist 617 tundi ja võrgustikutööd tehti 310 tunni ulatuses. Turvalist ajutist majutust ehk varjupaigateenust kasutasid kuue kuu jooksul 85 naist. 

Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on toetada vägivallast pääsemist ja iseseisvat toimetulekut. Ohvrile pakutakse turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajadusel ajutist majutust nii naisele kui temaga kaasas olevatele lastele. Teenust pakutakse üle Eesti kõikides maakondades ning see on tasuta. 

Selle aasta 1. augustist muutusid riigihanke tulemusena viies maakonnas naiste tugikeskuse teenusepakkujad. Lääne-Virumaal osutab teenust MTÜ Virumaa Naiste Tugikeskus, Järvamaal MTÜ Järvamaa Naiste Tugikeskus, Raplamaal MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Jõgevamaal MTÜ Naiste Tugi– ja Teabekeskus ning Lääne- ja Hiiumaal MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskus. Kõikide tugikeskuste kontaktid leiab ameti kodulehelt.

Laadimine...Laadimine...