Jüri Ennet: võtkem tuure maha!

Statistikaameti andmetel on psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumus Eestis EL-i kõrgeim. Psühhiaater Jüri Ennet soovitab sel puhul rohkem arvestada kaasinimestega ja võtta hüsteeriat oma käitumises vähemaks.

Pilt: Scanpix

Jüri Ennet: võtkem tuure maha!

Oliver Õunmaa

Statistikaameti andmetel on psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumus Eestis EL-i kõrgeim. Psühhiaater Jüri Ennet soovitab sel puhul rohkem arvestada kaasinimestega ja võtta hüsteeriat oma käitumises vähemaks.

Selleks, et aru saada, miks inimestel rahvakeeli katus järjest kergemini sõitma hakkab, on Jüri Enneti sõnul vaja vaadata inimese sisse. "Igaühel meist on teatavad eeldused mingisse haigusse haigestumiseks. Need eeldused võivad realiseeruda, aga nad ei pruugi," ütleb ta. See oleneb välistest teguritest ja  vaimse tervise puhul oleneb see üpris palju ühiskonnast, kõigist neist suhetest, mis inimeste elus on.
"No näiteks, kui inimesel on geneetiline soodumus alkoholismiks, aga kui ta elab näiteks niisugusel saarel, kus alkoholi üldse pole, siis alkoholism ei saa tal ka sõltuvuseks areneda," toob Ennet näite ja lisab, et täpselt samuti on ka psüühikahäiretega. Kui väliseid mõjusid, mis neid häireid inimeses esile kutsuvad pole, siis need psüühikahäired jäävad tulemata.

"Järelikult oleneb palju keskkonnast, kus inimene viibib. See aga on mitmekihiline," nendib psühhiaater. "Üks on kodu ja kollektiiv, kus inimene suure osa ajast viibib. Järgmine on juba kogu ühiskond. Need suhted, mis jäävad väljaspoole kodu, tööd või kooli."
Ennet rõhutab, et inimese suhe keskkonnaga, kus ta viibib, peab olema tasakaalus vaatamata sellele, et keskkond ise kogu aeg muutub. Kui inimese ja keskkonna suhe läheb konkreetse inimese jaoks tasakaalust välja, siis võivadki tal hakata ilmnema need häired, mille kujunemiseks tal on soodumus olemas.

Psüühikahäired ilmnevad järk-järgult, räägib Ennet. "Kõigepealt tuju langus, meeleolu kõikumine. Liiga kergesti minnakse endast välja, liiga kergelt antakse järele emotsioonidele. See on veel tundeelu tasand. Järgmine on juba psüühika tasand. Tekivad unehäired, vaimne pingutus nõuab juba suurt pühendumist, hakkab üle jõu käima. Inimene ei puhka hästi välja. Ja kui see kõik jääb püsima, siis ilmnevad ka juba kroonilised haigused, mille kohta tänapäeval öeldakse küll psüühikahäire. Tuletan meelde, et nende puhul on olemas kaasasündinud eelsoodumus."

Niisugust asjade kulgu aitab Enneti kinnitusel eelkõige ära hoida kindel kodu, kus pole vaja midagi karta. Kodu, kus on kindel perepea, isa, kes mõjub alati rahustavalt ja autoriteetselt. "Lastel ja abikaasal on vajadus niisugusele autoriteedile toetuda. Kui niisugune perepea on olemas, siis need suured muutused, mis ümberringi aset leiavad, pereliikmeid ei häiri. Muutustega kohanemine teeb neid hoopis tugevamaks."

Ennetit aga häirib väga see, et on olemas kodusid, mis niimoodi ei toimi. Jõulupühade ajal pidi politsei minema appi lahendama 150 perevägivallajuhtumit. "Kujutage ette, politsei läks appi inimeste koju, kus peaks ju valitsema maailma kõige suurem turvatunne!" pahandab Ennet ja ütleb, et kui oleks ka olnud ainult viis sellist juhtumit, oleks see ikka olnud liig mis liig.

Vaimse häire võib põhjustada röökiv ülemus või kiuslik õpetaja

"Mõtleme ka millest need kodused kaklused algavad. Eks ikka probleemidest töö juures ja koolis. Kas meil on töörõõm või hoopis tööstress? Kas koolirõõm või koolistress?" küsib Ennet ja vastab ise. "Kui stressi on parasjagu, siis võib see meid tugevamaks teha, aga kui läheb sellega üle võlli, siis inimene ei kannata seda välja."

Ja lõpuks mõjutavad veel meid kõige suuremad sotsiaalsed probleemid. Elu on ikkagi võitlus, olelusvõitlus nagu looduseski. Kui inimene on kurnatud, siis ta laseb tiivad longu ega võitle enam. "Selle all ma mõtlen muiidugi aktiivset tegutsemist, mitte võitlemist kellegi või millegi vastu. Ja kui me nüüd vaatame neid suhteid koosmõjus, siis peame ütlema, et paljud lasevad tiivad longu, ei saa hakkama, sest neid psüühikaprobleeme on meil palju rohkem kui me tahaksime."

Selle vastu aitab tugev perekond. "Iga inimene vajab tugisammast. Pereringis on selleks perepea ja kogu lähedaste ring. Ka vanaisa ja vanaema. Koolis peaks tugisambaks olema õpetaja, klassijuhataja. Töökollektiivi tugisambaks peaks olema kollektiivi juht." Sageli algavad inimste vaimsed probleemid just tööl või lastel ka koolis. Sageli ei ole töökollektiivide juhid oma ülesannete kõrgusel vaatamata selle, et juhtide palgad on palju suuremad kui alluvatel, kes tegelikult kõik ära teevad. "Õiges töökollektiivis on juht see, kes peab muretsema, et inimeste kõik mured ja vaevad saaksid normaalse lahenduse. Kui inimene on mures, siis tema produktiivsus on väike," ütleb Ennet.

Kõige suurem tasand, kuid mitte alati kõige olulisem, mis inimese vaimset tervist mõjutab, on riik. "Kui riigi masinavärk toimib, siis tunnetavad inimesed seda enda suhtes õiguse ja õiglusena. Inimene peab tundma ka, et riik tema eest hoolitseb. Ka sellest oleneb meie igaühe pikem tervelt elatud aeg ja töövõime."

Tervise puhul pole väikseid asju

"Nagu me näeme, on need asjad kõik omavahel seotud ja me ei saa näpuga näidata ainult ühele asjaolule või süüdlasele," ütleb Ennet. "Meist kõigist oleneb see, kui terved meie inimesed on ning kas vaimne tervis Eestimaa inimestel paraneb. Minu seisukoht on selline, et iga väikegi tera inimese vaimse tervise varasalve on kasulik. Ja siis me saamegi kõik olla kasulikud. Ei ole suuri ja väikeseid asju. On lõppkokkuvõttes see, kuidas me ise käitume. Kuidas me teisi mõjutame. Isegi väike prügitera silmas on väga paha, ei peagi saama terve täiega musta pori näkku, nagu ühes laulus öeldakse. Võtkem see prügi silmast välja! Ka väga väikese prügi eemaldamine võib väga palju head teha meile kõigile. Vaimse tervise puhul mõõdikud suur ja väike ei ole õiged. Tähtis on, et õige koha peale õige tera tuleks. Me õpetame kutsekoolis müüri laduma ja igasuguseid muid ametioskusi, aga me ei õpeta käituma lapsevanemana, inimliku õpetaja ja hoolitseva ülemusena. Ja mis siis imestada, et politsei peab 150 kodusse minema tüli lahendama. Kui lisame siia ka alkoholi, mis päästab emotsioonid valla, siis saamegi tulemuse, mis meil praegu on. Koolisüsteem õpetab igasuguseid asju, mida igapäevaelus vaja ei lähe. Aga seda ei õpeta, kuidas olla hea lapsevanem, hea kollektiivi juht. On riike, kus noorpaarid käivad enne laste saamist arsti juures, kes annab nõu, kuidas üht või teist külge oma peres tugevdada, et sünniksid elujõulised lapsed, kes oleksid rõõmuks vanematele kui tervele rahvale."

Ja lõpuks annab Enneti sõnul päris turvalisust ka meie ühine tunne. "See ongi keskkond, kus me oleme. Meie oma kultuur, keel, rahvas. Meie esivanemad said hakkama ja meie oleme olemas. Me peame nüüd ka hakkama saama, mitte alla andma."  Ja hakkama saame me Enneti veendumuse kohaselt ainult siis, kui me teistega arvestame. "Kui me käsikäes kulgeme läbi muutuva elu. Siis paraneb ka meie rahva vaimne tervis. Sel juhul hakkavad rohkem realiseerima ka inimeste need küljed, millele neil on sünnipärased eeldused ja andekus." Ennet rõhutab igaühe tähtsust ja olulisust.

"Me kõik saame kaasa aidata, et Eesti ühiskondlik foon ei oleks nii skisofreeniline nagu praegu. Elle aitavad kaasa ka poliitikud, kes muidu hästi välja ei vea ja püüavad siis hüsteeriliselt tähelepanu tõmmata. See ei ole hea ega innustav eeskuju ühiskonna jaoks ega aita rahva vaimse tervise hoidmisele kuidagi kaasa. Kui ühiskonna tasandil muutub foon rahulikumaks, siis rahuneb ta ka meie peredes ja koolides ning töökohtadel. Nii et võtkem tuure maha!"

 

Laadimine...Laadimine...