"See on üsna eestlaslik, et kui naabrimees või -naine on oma aias midagi suurt korda teinud, siis naaber kohe ei kiljata, et sa oled tubli," lausub peaminister Jüri Ratas. "Aga juba see, kui me enam ei riidle naabritena või ühiskonnas omavahel – ka see on väga suur edasiminek." Ratase sõnul on ka Keskerakonna kauaaegne esimees Edgar Savisaar talle öelnud, et tal on väga hea meel, et Keskerakond on peaministripartei.

Mis on olnud su senine suurim õnnestumine peaministriametis ja vastupidi – raskeim otsus?

Suurim õnnestumine ja ka raskeim otsus on olnud tervishoiule 215 miljoni euro ehk suurema lisaraha leidmine, et ravijärjekorrad lüheneks. See oli ka kõige raskem otsus. Igasugune valdkond, mis ripub maa ja taeva vahel – see ei anna talle stabiilsust ega tulevikuvaadet. Tervishoid on olnud kaua alarahastatud, patsiente on olnud muredega ukse taga, aga haiglavoodid on olnud mõnikord tühjad, sest rahastus pole olnud piisav. Kollektiivlepinguga sündis otsus, et ka arstide ja õdede palgad tõusevad. Et anda meditsiinis veel kindlust juurde, selleks hakkab riik ise pensionäride eest maksma 13%-st ravikindlustusmaksu. Kõik see peaks patsiendile tähendama paremat arstiabi. Teiseks keeruliseks otsuseks oli Sisekaitseakadeemia asukoha osas lahenduse leidmine.

Praegu on valitsus sõrmenipsuga lahendanud palju asju, toetused põllumeestele, õpetajate palgatõus jpm. Miks eelmine valitsus neid ühiskonnagruppe ei aidanud, kas nappis mõistust või südant?

Ma ei tea, ma ei olnud eelmises valitsuses. Aga asi, mida kindlasti eelmises valitsuses ei olnud – partneritevahelist usaldust ega tahet neid otsuseid vastu võtta. Või siis julgust.

Valitsuse tasandil on koalitsiooni koostöö olnud ülitihe, me ei ole teinud otsuseid kiirustades, pigem võtnud veel viis tundi aega teema arutamiseks, et leida lahendus. Ma ei näe valitsuse tasandil võnkeid, muresid või vaiba üksteisel alt ära tõmbamist. Me tegutseme meeskonnana, kes vastutab koos Eesti tuleviku eest.

Kas heaolu suurem ümberjagamine takistab või hoopis soodustab majanduskasvu, nagu väidab Maailma Valuutafond?

Neid kahte ei saa vastandada. See tee, mis on olnud viimased 17 aastat – ma ei ütle, et see tee on vale, aga täna kindlasti nii edasi minna ei saa, et me ei suuda ära kasutada oma majanduspotentsiaali. Me kasvame praegu vähem kui Läti ja Leedu. Et seda kasvu kiirendada, on vaja teha sisulisi muutusi, aga ka investeeringute alaseid muutusi, majandusstruktuuri on vaja ümber korraldada.

Jaapanlased viisid 60ndatel edukalt ellu sissetulekute kahekordistamise programmi. Kui palju peaks eestlaste palk või miinimumpalk kasvama, et saaks rahul olla?

Palk peaks kasvama nii suureks, et inimesed saaksid ka nädal enne järgmist pensionipäeva või ka palgapäeva toidupoodi minnes panna julgelt ostukorvi neid toiduaineid, mida nad soovivad.

Meie inimeste madalate palkade probleemile on vihjanud väga paljud ettevõtjad, on vihjanud Eesti Pank. Üks lahendus on see, et 1. jaanuarist 2018 tõuseb tulumaksuvaba miinimum 170 eurolt 500-le. See number inimestele palju ei ütle, aga reaalselt tähendab, et kuni 1200 eurot brutopalgana teeniv inimene hakkab järgmisel aastal saama 64 eurot rohkem kätte, aastas võib kätte jääda kuni 768 eurot rohkem. Muutusest võidab 80% palgasaajatest.

Mis valdkonnas ja kuidas palgad tõusevad?

Riik on teinud miinimumpalga osas väga jõulise sammu, ja seda läbi tulumaksuvaba miinimumi tõusu. Olenemata sellest, mis otsused kaks partnerit – tööandjad või ametiühingud – teevad, miinimumpalk neto mõttes igal juhul tõuseb. Valitsuskoalitsiooni leppes on aga lisaks kolm valdkonda, kus soovime palgatõusu, need on kooliõpetajad, lasteaia- ja kultuuritöötajad. Riigieelarve strateegias on lisaks ette nähtud palgatõus politseile, päästjatele ja sotsiaalhoolekande töötajatele.

Valitsuse toel hakatakse Eestis ehitama odavaid üürieluasemeid. Palju võiks eluasemefondist Euroopa ideaale järgides moodustada avaliku sektori üüripind, kas kümnendiku, viiendiku vm?

Mäletan aastaid 2002-2003, kui sai käidud Soomes ja Rootsis tutvumas nende elamuehitusprogrammidega ning ka Tallinn alustas esimest programmi “5000 eluaset Tallinna”. Nendes riikides on tõesti avaliku sektori rajatud korterifondi osakaal väga kõrge, meil oli see toona olematu. Seda positiivset pealinna suunda tuleb jätkata, ning praegu pole tegu enam sundüürnike, vaid arstide-õdede, noorte perede ja teiste inimeste eluasememurede lahendamisega. 57,5 miljonit eurot paneb riik järgmise kuue aasta jooksul elamuehitusse. Me ei saa seada nii ambitsioonikaid eesmärke kui Skandinaavia riigid, kuid peame oma taset kõvasti tõstma.

Ettevõtjad ründasid Rõivase valitsust stagnatsiooni pärast, kas suurte muutuste ajal suudavad nad aga valitsusega sammu pidada, milline on tagasiside?

Eks tagasisidet on igasugust. Kui aga rahvusringhäälingu üheksastes uudistes ütleb Eestis tegutseva suurima panga juht (Swedbanki juht Robert Kitt – toim), et pangandussektori ettepanek vabariigi valitsusele on kehtestada avansiline tulumaks pangandussektoris, siis see näitab rahandusministeeriumi ja kogu valitsuse head läbirääkimisvõimet pangandussektoriga.

(Pangad ehk krediidiasutused peavad alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud kasumilt maksma tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti. Riigieelarvesse laekub pankadelt umbes 30 miljonit eurot – toim.)

Ja kui me vaatame ka teist olulist majandussektorit ehk majutusasutuste käibemaksu mittetõstmist, mida eelmine valitsus plaanis, siis selles osas on saabunud väga head tagasisidet ettevõtjatelt. Kui meil on vaja lahendada Eesti Vabariigis küsimusi, siis on selge, et neid ei lahenda ainult paberil – meil on vaja eelarvesse raha. Pensionireform, tervishoiureform, õpetajate palkade tõstmine jne on samas otsused, mis viivad ka Eesti majandust edasi.

Kuidas on lood tasuta ühistranspordi laienemisega üle Eesti?

Kohtusin eile Slovakkia asepeaministri Peter Pellegriniga. Nende riigis on kõigile õpilastele, üliõpilastele ja eakatele rongides sõit tasuta. Ma arvan, et see kogemus, mis tuleb pealinnast, on kindlasti pannud inimesi rohkem ühistransporti kasutama, vähendanud müra- ja õhusaastet.

Valitsus otseselt ei otsusta, kas maakonnad hakkavad tasuta ühistransporti ellu viima, aga majanduslik võimalus kõigile maakondadele, nende ühistranspordikeskustele tasuta ühistranspordi rakendamiseks valitsuse poolt järgmisest aastast antakse.

Kas linnahalli kordategemine seisis varem rahapuuduse taga või pidurdati pealinna elu teadlikult? Kuidas majandusele üle Eesti veel tõuget anda?

Linnahalli puhul valitses seni täielik tahtmatus, täiesti meelega otsitud vastasseis, et riik ja linn ei saanud koostööd teha. Ei olnud keeruline anda majandusele selline käik, et luua rahvusvaheline suur konverentsikeskus. See oli puhas poliitiline takistus, mis halli kordategemist pidurdas.

Kohaliku elu edendamisest rääkides – sõiduteede ja transiitteede osas, mis läbivad kõiki suuri linnu ja maakonnakeskusi, peab riik appi tulema. Suurte teede kordategemine, ka raudteesse investeerimine kindlasti parandab Eesti omavalitsuste konkurentsivõimet.

Kohalike maksude kehtestamise võimalus võiks olla laiem kui vaid kuus kohalikku maksu. Kui põhiseaduse 14. peatükk ütleb, et kohalik omavalitsus on oma eelarvepoliitikas autonoomne ja vaba, aga tegelikult ta ei saa oma tulubaasi kujundada, siis peame selle teemaga tegelema.

Mida arvata sellest, et EKRE ja Reformierakond on hakanud palavalt teineteist armastama? Mis juhtuks, kui Reformierakond saaks Eestis uuesti võimule?

See on väga suur üllatus, sest kui vaadata Reformierakonna varasemaid sõnavõtte EKRE suunal, siis nad on olnud teineteisest väga kaugel, alates Eesti mainest rahvusvahelisel tasandil või küsimuses, kas Eesti peab kuuluma Euroopa Liitu. Nüüd on need müürid kuidagi langenud ja nad on suuremad partnerid kui kunagi varem.

Kui Reformierakond peaks tulema võimule, siis arvan, et kindlasti jäetakse ära tulumaksuvaba miinimumi tõus ehk ligi 768 euro inimestele kätte jätmine, mis kasvatab inimeste majanduslikku toimetulekut.

Ma usun, et Reformierakond teeb sammu tagasi ka tervishoiureformi osas. Nad ju ei soovinud mitte kunagi probleemi lahendada, kuigi neil olid samad andmed. Teiseks – kõik need reformid nõuavad rahalist panust ka riigieelarvest. Selleks on vaja muuta majandusstruktuuri, mida nad ei ole tahtnud teha.

Kas Reformierakond on valmis muutuma, et mitte olla enam ühiskonna arengu piduriks?

Reformierakond on ajalooliselt väga vana erakond ja ma usun, et neil on samamoodi liikmeid, kes näevad, et majandus ega palgad ei kasva nii kiiresti kui võiks, et Eesti elu sõlmküsimused pole lahendatud. Ma usun, et oma valijate ja ka lihtliikmete kaudu ütleb Reformierakond samuti varsti, et neil pole enam dogmateemasid, mida ühiskonnas arutada ei saaks.

Mis teema võiks Eesti tõstatada eesistumise ajal, mis märk võiks Eestist Euroopale sellest perioodist maha jääda?

Seesama märk, mida me võime natuke näha ka tänases valitsuses – eesmärk pole ju, et kolm erakonda on toa eri nurkades, vaid tuleb leida eri küsimustes üksmeel ja minna edasi.

Eesmärk on, et 27 riiki ei ehitaks seinu ega barjääre, vaid et Euroopa Liit oleks tugev organisatsioon.

Kui otsime märgilist asju – kõik, mis seotud inimeste ja ettevõtete liikumisega Euroopa Liidu sees, et poleks reaalselt või virtuaalselt või bürokraatlikke barjääre, mis liikumist raskendavad. Näiteks selle asemel, et ettevõtet vajadusel ühes riigis sulgeda ja teises avada, saaksime ettevõtte lihtsalt teise riiki üle kolida. Et turistidena saaksime igas euroliidu riigis osta apteegist digiretseptiga rohtu.

Kuidas on rahvas reageerinud valitsuse otsustele ja uuele põhjamaisemale suunale?

See on üsna eestlaslik, et kui naabrimees või -naine on oma aias midagi suurt korda teinud, siis naaber kohe ei kiljata, et sa oled tubli. Aga juba see, kui me enam ei riidle omavahel, on väga suur signaal ja edasiminek. Positiivsest tagasisidest rääkides – sain näiteks meditsiinitöötajatelt maikuu alguses kirja, kus nad ütlevad, et tervishoius on langetatud viimase 15 aasta kaalukaim otsus. See, et arstide streik ära jäi, on võimas sõnum, ka see, et haridustöötajate palgad tõusevad. Doktorantide stipendiumid kasvavad samuti. Või võtame kas või Setomaa valla moodustamise, kus valitsus võttis ise initsiatiivi. Või näiteks Tori hobusekasvatuse probleemi lahendamine – investeerime sinna raha, et see areneda saaks. Ka Sisekaitseakadeemia probleemi lahendamise eest, mille käigus ehitatakse Tallinna uus peahoone ja Narva kolledž ja ujula, oleme saanud palju head tagasisidet.

Millised on praegu suhted Edgar Savisaarega ja kas ta toetab sinu tööd?

Pärast kongressi on erakond jätkuvalt suhelnud Savisaarega ja tal on kindlasti koht Keskerakonnas ka tulevikus. Ta on nii pikaaegne erakonna esimees, teistmoodi ei saagi mõelda. Meie suhtlus temaga on regulaarne, kas telefoni või kohtumiste teel.

Muidugi oleme arutanud ka Keskerakonna poliitikat valitsuskoalitsioonis ja peaministri erakonnana. Edgar on öelnud, et tal on hea meel, et Keskerakond on valitsuses, et tal on hea meel, et Keskerakond on peaministrierakond. Olen täiesti veendunud, et see sotsiaalne ja tasakaalustatud poliitika, mida Keskerakond teeb valitsuses ja on oma programmis 25 aastat hoidnud, et ta on kindlasti seda märganud.

Kas valija teeb tulevikus ratsionaalsemaid valikuid ehk kas vene kaardiga inimeste hirmutamise aeg on läbi saanud?

Tundub, et Reformierakonnal on küll enne kohalikke valimisi taas soov tuua vaid üks teema lauale, mängida liivakasti tasandil, et on üks kaart, kuhu on kirjutatud vene – olgu see vene keel, vene inimesed, ja öelda, et see on halb. See lõhestab ühiskonda ja ehitab barjääre, mida me Eestis ega Euroopas ei soovi. Mulle aga tundub, et see

kaart Eestis enam ei tööta. Inimesed räägivad rohkem sisulisest asjadest, sellest, kuidas muuta vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks. Et emad või ka isad saaksid minna tööle tagasi enne lapse 18-kuuseks saamist, kaotamata täies ulatuses vanemahüvitist, räägitakse majanduse kasvamisest, palkadest jne. Mulle tundub, et see lihtsakoeline vastandumine 2017. aastal enam ei tööta.

Mida viimati lastega koos tegid, kuidas sa ise või koos perega raskest tööst puhkad?

Eile õhtul tegin koos tütrega matemaatikaülesandeid ja aitasin tal kooliks valmistuda. Eelmisel nädalavahetusel käisime perega maakohas, jalutasime ringi Kõveri jõe kaldal, mängisime palli. Käime ka Pirital rattaga sõitmas.

Teen nädalas kaks kolm korda trenni, kasutan tihti hommikust tööletulemise aega jooksmiseks. Korvpalli sain mängida vast kuu aega tagasi, selleks pole kahjuks aega.