JÜRI RATAS: Viime maakondadesse 1000 riigi töökohta ja vähendame ebavõrdsust

"Linnade ja valdade otsustusõigus kohaliku elu korraldamisel peab suurenema. See ei ole öeldud suusoojaks, vaid on valitsuse siiras soov," kinnitas peaminister Jüri Ratas eelmisel nädalal toimunud linnade ja valdade päevadel. "Ja kui me ülesandeid juurde anname, peab sellega koos käima ka rahastus."

Pilt: Aleksandr Gužov

JÜRI RATAS: Viime maakondadesse 1000 riigi töökohta ja vähendame ebavõrdsust

Triin Oja, Kai Maran

"Linnade ja valdade otsustusõigus kohaliku elu korraldamisel peab suurenema. See ei ole öeldud suusoojaks, vaid on valitsuse siiras soov," kinnitas peaminister Jüri Ratas eelmisel nädalal toimunud linnade ja valdade päevadel. "Ja kui me ülesandeid juurde anname, peab sellega koos käima ka rahastus."

Peaministri sõnul on valitsus kindel, et omavalitsused peavad olema tugevad mitte ainult elanike suure arvu, vaid ka piisava rahastatuse poolest. "Omavalitsustele konkreetsete ülesannete ja lisaraha andmine nende jaoks on omavalitsusreformi juures olulisem kui see, kas meil on 5000 või 7000 elanikuga omavalitsused," lausus Ratas. "Linnade ja valdade otsustusõigus ja vastutus kohaliku elu korraldamisel peab suurenema. See ei ole öeldud suusoojaks, see on valitsuse siiras soov."


Suurem õigus kulutusi valida


Pärast omavalitsuste reformi peab Ratase sõnul olema omavalitsustel piisavalt võimekust korraldada näiteks hariduselu ja kultuuri, sest seda ju elanikud omavalitsustelt ootavad. "Kui me ülesandeid juurde anname, peab sellega koos käima ka rahastus,"  rõhutas peaminister. "Omavalitsuste tulubaas suureneb aastatel 2018-2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra, millele lisandub igal aastal 4,3 miljonit eurot ujumise algõpetuseks ja tugiteenusteks."


Riik annab omavalitsustele raha ka koolide tugiteenuste ja koolilõuna jaoks, lasteaiatöötajate palga tõstmiseks ning noorte huvitegevuse toetamiseks. "Teeme tööd piirkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks. Kui räägime 2009. aastal tehtud kärbetest, siis on minul kogu aeg kõrva taga kumisenud, et see raha tuleb tagasi anda," ütles Ratas. "Kolme aasta peale 90 miljoni juurde andmine omavalitsustele täidab seda eesmärki."


Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi lisas, et omavalitsustele raha asjus  suurema otsustusõiguse andmine on kasulik kõigile. "See tagab, et avalikus sektoris jaotatakse raha tulemuslikumalt," selgitas ta. "Omavalitsus saab suunata ressursse paindlikult, vastavalt kohapealsetele vajadustele. See motiveerib ka tegema otstarbekamaid otsuseid, kuna kasu on ju samuti kohalik."


Jõgi lisas, et võrreldes Põhjamaadega on meie omavalitsustel praegu paraku vähe võimalusi ise tulusid teenida ja tulubaasi mõjutada. "Põhjamaades on omavalitsustel võimalus kehtestada tulumaksumäära," selgitas Jõgi.


Samas kulutusi saavad meie omavalitsused peagi vabamalt teha. "Valitsus otsustas, et omavalitsused saavad võimaluse suuremal  määral otsustada oma tulude kasutamise üle," nentis Jõgi. "Riik soovib, et omavalitsus ei peaks vastutama tema, vaid elanike ees, kui hästi ta oma raha kasutab. Siis saavad omavalitsused viidata, et nad on ise otsuseid teinud."


Ratase sõnul võiksid omavalitsused julgemalt kaasata ka elanikke ja vabatahtlikke oma otsuste tegemisse.


Jõgi ütles, et Põhjamaades kulutavad riik ja omavalitsused meist rohkem tervishoiule, meie aga siseturvalisusele, vabale ajale ja riigikaitsele. "Mulle tundub, et kohalik transport ja teed on meil juba praegu hästi rahastatud," mainis ta. "Raha võiks juurde tulla sotsiaalkaitsesse, kus praegu on omavalitsuste roll ja ülesanded väikesed."


Ratas rõhutas, et omavalitsused peavad tundma, et valitsus on nende partner. "Riik ja omavalitsused peavad tundma küünarnukitunnet, neil ei peaks olema ülemuse ja alluva suhe,"  rääkis peaminister. "Vastutustundlik avalik haldus ainult sellel saabki põhineda. Igasugune dialoog on vajalik ja proovin ka oma töös seda iga päev saavutada. Seisame ju ühe asja eest – et Eestis oleks elu parem igale elanikule. Koostöö omavalitsuste ja riigi vahel paistab lootusrikas, isegi hea, aga alati saab paremini ja igasugune kriitika ja ettepanekud on teretulnud."


Rohkem raha sotsiaalkaitsele


Ratas rääkis linnade ja valdade päeval peetud kõnes ka valitsuse otsusest viia maakondadesse enam kui tuhat riigi töökohta ning eesmärgist vähendada piirkondlikku ebavõrdsust.


Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on eriti pakiline ülesanne lõpetada omavalitsuste ebavõrdne olukord. Elu ei ole kõikjal ühtemoodi hea ja see tähendab, et Tallinnas elanikkond kasvab, mujal aga kahaneb. "Eestist ei tohi kujuneda linnriiki, nii et kogu elanikkond elab pealinnas, kuid selle asemel, et Tallinna kiruda, peaks otsima võimalusi mujal elutingimuste parandamiseks. Usun, et omavalitsuste tulubaasi suurenemine aitab olukorda parandada."

 

 ---------------

 

MEISTER: Tallinn suudab arvuti abil ehitamise probleeme ette näha
 
"Kui seni kujutati ehitusmehi rohkem kellu ja labidaga käes, siis nüüd mängib üha suuremat rolli infotehnoloogia, näiteks tulevase hoone võimalikke murekohti näitav mudelprojekteerimine," ütles linnakantselei haldusdirektor Viljar Meister.


Meister tutvustas linnade ja valdade päevadel mudelprojekteerimist, kus hoone eri osade suurus ja paigutus selgub juba enne ehitamist 3D simulatsioonil. See lubab paremini hinnata ehitise tulevast energia-vajadust, halduskulusid ja  mugavust ning ennetada võimalikke probleeme.


"Tehnoprojektid on nüüd nähtavad kolmemõõtmeliselt, nii saavad vesi, küte ja elekter täpsemalt paika, aidates konstruktsiooni ebakohti vältida ja hoonet hiljem paremini hallata," selgitas Meister. "Lisaks ajagraafikule seotakse mudeliga ka eelarve, et prognoosid ja ehitusmahud oleks täpsed. 3D mudel annab ajagraafiku, mis kirjeldab ehitusprotsessi juba enne ehituse algust."
Meistri sõnul võib ehitustöölisi tulevikus üha sagedamini arvuti taga istumas kohata. "Arvata on, et ka noori tuleb nüüd ehitusalale rohkem," lisas ta. "Võiks öelda, et tegemist on tõsise revolutsiooniga ehituses, milles Tallinn on teistele omavalitsustele  teenäitaja."

 

CARRI GINTER: Jäätmevedu ei tohi kujundada hirm Savisaare või Sarapuu ees
 

"Kui jätad vanainimese üksi võitlema kontserniga, siis tema võimekus läbirääkimiseks on null," tõdes advokaat Carri Ginter. "Tallinna jäätmeveo mudel on ainuke loogiline võimalus paigutada teenusepakkuja ja inimese vahele mingigi kompetentsi ja läbirääkimisvõimega keha."


SEI-Talinn programmijuht, keskkonnaekspert Harri Moora ütles linnade ja valdade päevadel, et Euroopa Liidu jäätmedirektiivi kohaselt peab aastaks 2020 olema taaskasutatud vähemalt 50% olmeprügi aastas, 2035. aastaks kasvab see aga 65%-ni. "Enam pole aega pikalt otsustada, kes sellega tegelema peaks," lisas Moora, kelle sõnul on omavalitsustel jäätmekäitluses väga tähtis roll.


Moora sõnul on Eesti praegu ainus riik Euroopa Liidus, kus on keelatud in-house ehk sisetehingud, mille puhul omavalitsus korraldab ise jäätmekäitlust enda ettevõtte kaudu. "Soomes ja Rootsis on töötlemine ehk lõppkäitlus väga suures osas omavalitsuste käes, kogumine on rohkem vabaturu teema," rääkis ta. Advokaat Carri Ginter nentis, et seadusandjaid on seni otsuste tegemisel kannustanud peamiselt hirm alguses Savisaare, hiljem Sarapuu ees. "Asi polnud selles, kas see on õige või vale," lausus  Ginter. "Kardeti, et oma prügiveofirma tekitab korruptsiooni, kuid Tallinna mudel on vabaturust parem."

 

KLANDORF: Elanikud peavad saama rohkem kaasa rääkida


"Tallinn toob elanikele lähemale linnajuhtimisega seonduva, kas või linnavolikogu istungitest otseülekandeid tehes," ütles  abilinnapea Kalle Klandorf.


Klandorfi sõnul peab kohalike otsuste tegemisel elanikel olema suurem roll. "Tallinn toob elanikele lähemale linnajuhtimisega seonduva, kas või volikogu istungitest otseülekandeid tehes," rääkis ta. "Linna arendatakse pidevalt elanikesõbralikumaks, loodud on üle 35 digitaalse infosüsteemi."

 

VÕRK: Avalikus kasutuses maad tuleks omavalitsustele loovutada

 

"Tallinnale kuuluvast maast täidab 19,28% vesi, mis on Ülemiste ja Harku järve all," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Me oleme kohustatud andma elamispindu, kuid elamumaad on meil vaid 0,78%. Selleks, et kohustusi täita, peab meil olema maafond."
Võrk rääkis linnade ja valdad päevadel, et 1991. aastal alanud maareformi tõttu on eraomandis 57,3%, riigi omandis 40,2%, omavalitsustel aga rahva teenimiseks vaid 1,24% ehk 537,9 km2 maad – natuke väiksem ala kui on Hiiumaa. Veel reformimata maad on 1,3%.


"Helsingil on 40 000 korterit, meil 4000, mille üle me siis uhked saame olla? Meil on maad vaja," tõdes Võrk. "Teine mure on teedeehitus – kuhu me need ehitame? Me ei jaksa eraomanikelt maad välja osta, ja kui nad tahavad maad vastu, pole meil seda kusagilt võtta."


Tallinnas on riigimaad 19%, linnamaad 37%, eraomandis maad 36% ja reformimata maad 8%. "Need maad, mis on avalikus kasutuses, tuleks ilma igasuguste tõrgeteta omavalitsustele loovutada," ütles abilinnapea.


Võrgu sõnul on probleem ka see, et riik raiub metsa omavalitsusega kooskõlastamata. Pärast pikki vaidlusi on linn ja riigi metsamajandamise keskus Võrgu sõnul jõudnud kompromissini – maastikukaitsealad jäävad riigile, kuid terviserajad on linna hooldada.

Laadimine...Laadimine...