Justiitsministeeirum: SKA kolimine parandaks õppejõudude rotatsiooni

Kui siseministeeriumi osalusel jaanuaris koostatud memorandum tõi sisekaitseakadeemia (SKA) Narva kolimise asjus välja peamiselt riske, siis samal ajal justiitsministeeriumis koostatud analüüs leidis kolimises hulga positsiivseid nüansse, näiteks õppejõudude loomuliku roteerumise käivitumis.

Pilt: Scanpix

Justiitsministeeirum: SKA kolimine parandaks õppejõudude rotatsiooni

Kui siseministeeriumi osalusel jaanuaris koostatud memorandum tõi sisekaitseakadeemia (SKA) Narva kolimise asjus välja peamiselt riske, siis samal ajal justiitsministeeriumis koostatud analüüs leidis kolimises hulga positsiivseid nüansse, näiteks õppejõudude loomuliku roteerumise käivitumis.

"SKA õppejõudude tuumiku moodustavad siseturvalisuse eest vastutavate teenistuste ametnikud. Rakenduskõrgkoolina peab SKA normaalne mehitamine põhinema õppejõudude rotatsioonil ning asutused, kelle töötajaid SKA välja õpetab, peaksid seda toetama. Pikaajaliselt rakenduskõrgkoolis töötanud õppejõud kaotavad oma praktilise kvalifikatsiooni. Õppekvaliteedi tagamise seisukohast ei ole otstarbekas, kui SKA õppejõud töötavad ilma praktilisel tööl käimata kauem kui 5-10 aastat. Rotatsioonisüsteemi väljaarendamine oleks vajalik ka siis, kui kool jääks tegutsema Tallinna. Õppejõudkonda ei saa komplekteerida töötajatega, "kes on organisatsioonis juba ammendunud ja läbi põlenud", nagu seda paiguti praktiseeritud on," seisab justiitsministeeriumi analüüsis, vahendas BNS.

Memorandumi järgi on sisekaitseakadeemiale Ida-Virumaal vajalike ehitiste ettevalmistamiseks kuluv aeg on piisavalt pikk, et suunata need õppejõud, kes mingil põhjusel ei saa Ida-Virumaale ümber asuda, tööle muudele sobivatele ametikohtadele Harjumaa sisejulgeolekuasutustes. Samuti on see aeg piisav uute Ida-Virumaale asuda soovivate töötajate värbamiseks ja motiveerimiseks. Lisaks, kui praegu on osakoormusega õppejõutöö olnud Tallinna ametnike enesestmõistetav privileeg, siis tulevikus saaks sel moel innustada inimesi asuma tööle ka Ida prefektuuri. 

"Kindlasti ei peaks SKA õppetegevust Narvas üles ehitama Tallinnas töötavate sisejulgeolekuametnike niinimetatuyd pendelrändele. Et suurendada inimeste motivatsiooni püsivamalt Ida-Virumaale ümber asuda, peaksid kõik kolimisega seotud rahalised hüved kajastuma inimeste palgas, mitte näiteks transpordikompensatsioonis. Lisaks ei ole otstarbekas nn tööandja eluruumide ehitamine selle projekti raames, kuna Narva kinnisvaraturg võimaldab erinevate eluruumide leidmist. Transpordi- ja eluruumikulude kompenseerimise asemel teeme ettepaneku suurendada palgalisa 30 protsendilt 40-le," leiab justiitsministeerium.  

Ühtlasi jõudis justiitsministeerium järeldusele, et SKA Narva kolimisega ei muutu kadettide tase, kui nende valiku põhimõtteid ei muudeta ning jätkatakse ja arendatakse eelkoolitust üldhariduskoolides. "Kuigi SKA kolimise vastases kampaanias on püütud väita vastupidist, ei kinnita olemasolevad uuringud raskusi õppurite leidmisel Ida-Virumaal asuvasse õppeasutusse. SKA-sse sisseastujate seas 2013. aastal tehtud uuringu kohaselt pidas kooli asukohta oluliseks kõigest 15 protsenti vastajatest ja alla veerandi ütles, et ei soovi Ida-Virumaale minna. Ent mitu aastat akadeemias õppinud noorte küsitlemisel kinnitas juba kolmveerand neist, et Ida-Virumaale ei oleks nad kooli tulnud. See tähendab, et tolleaegne kool õpetas tulevased ametnikud suhtuma piirkonnas töötamisse negatiivselt," leidis justiitsministeerium tänavu jaanuaris.  

Memorandumi koostajad prognoosisid, et soovi sisekaitseakadeemiasse õppima minna tõstab kindlasti ka koolile sobiva hoonestuse rajamine Ida-Virumaale. "Arvestades, et koolis toimuv ettevalmistus moodustab üksnes väikese osa tulevaste ametnike karjäärist, ei eelda kooli asukoht veel õppuri otsustust piirkonda tööle ja elama jääda, kuid samas näitab praktika, et paljud ettevalmistusteenistuse käigus piirkonda tulnud õppurid seda siiski teevad." 

Tõsiseltvõetavaks vastuargumendiks ei saa justiitsministeeriumi hinnangul pidada ka väidet, et sisekaitseakadeemia hakkaks Ida-Virumaal paiknemise korral ette valmistama riigile vähem lojaalseid ametnikke. "Kooli asukoha muudatusega ei peaks toimuma kandidaatide taustakontrolli nõrgenemine ega keeleoskusnõuete alandamine. Selline tagajärg oleks võimalik ainult kooli äärmiselt halva ja hoolimatu juhtimise tingimustes. Küll aga võimaldaks kohalikes sisejulgeolekuasutustessel viisil piirkonda toodud ametnike rakendamine asjatundlike ja   lojaalsete töötajate osakaalu suurendada," seisab memorandumis.

Justiitsministeerium arvutas jaanuari keskel, et kui Väike-Maarja õppekeskuse säilitamise korral kuluks Narva uue õppehoone rajamiseks ligi 27 miljonit eurot, muudele taristuskuludele läheb kolm miljonit, ühiselamu rajamiseks 11,2 miljonit ning autodroomi, taktikalinnaku ja muude õppetööks vajalike rajatiste ehitamiseks ligi kuus miljonit eurot. Kui arvestada, et Tallinnas Kase tänava krundi realiseerimisest tuleks tagasi 12 miljonit ning ASTRA meetmest 15 miljonit, oleks esmainvesteeringu maht ligi 20,5 miljonit eurot.

Teise variandina arvutas justiitsministeerium kulu olukorras, kus säilitatakse nii Väike-Maarja kui ka Paikuse õppekeskus ja rajatakse Narva uus hoone. Sellisel juhul tuleks riigil panustada lõppkokkuvõttes ligi 9,6 miljonit eurot, ülejäänud kulud katab taas Astra meede ja Kase tänava kinnistu müük.

Kolmanda variandina analüüsis justiitsministeerium olukorda, kus säilitatakse olemasolevad üksused, ka enamus Kase tänava kinnistust, ning rajatakse Narva uus õppehoone. Sellisel juhul tuleks riigil endal juurde panustada ligi 10,3 miljonit eurot.

Siseministeerium analüüsis jaanuaris kolme kolimisvarianti. Neist esimene kätkeks endas akadeemia tarvis täiesti uue õppekompleksi rajamist Narva ligi 850 kadetile, seal hulgas Väike-Maarja õppekompleksi säilitamist ning Paikuse politseikooli sulgemist. Sellisel juhul arvutas siseministeerium ühekordse investeeringu vajaduseks ligi 62,7 miljonit eurot ja puuduolevaks rahastuseks ligi 37,7 miljonit eurot. Püsikulude kasvuks hindas aga ministeerium vähemalt 2,6 miljonit eurot aastas. Sealjuures ei ole kulu sisse arvestatud kinnistu maksumust, kuna memorandumi koostaja eeldas, et riik leiab mõne enda omandis oleva maatüki, kuhu akadeemia viia. Samas märkisid memorandumi koostajad, et teadaolevalt riigile kuuluvaid selliseid kinnistuid praegu Narvas ei ole, mis tähendab, et vajaliku kinnistu peaks looma läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise.

Teise variandina analüüsis siseministeerium võimalust, et Narva rajatakse SKA õppekompleks ligi 700 kadetile ning säilitatakse nii Väike-Maarja kui ka Paikuse õppekompleksid. Siis oleks ühekordse investeeringu suurus ligi 35,9 miljonit eurot, puudu oleks rahastuseks 10,9 miljonit eurot ning iga-aastane püsikulu kasvaks senisega võrreldes ligi 2,1 miljoni euro võrra.

Kõige odavam variant oleks jaanuarikuise memorandumi koostajate hinnangul suuremahulise praktikabaasi ja täienduskoolituse õppekompleksi loomine Narva, sealjuures Tallinna , Väike-Maarja ja Paikuse õppekomplekside säilitamine. Ühekordse investeeringu suurus oleks sellisel juhul 2,14 miljonit eurot, mille võimalik katteallikas oleks Tallinna Kase tänava õppekompleksi kinnistu võõrandamine kuni viie hektari ulatuses. Püsikulud kasvaksid aastas vaid 0,12 miljoni euro võrra.

Laadimine...Laadimine...