Ka mupol võiks olla õigus korterite tuleohutust jälgida

Parkimiskohti on vähe, koolitustel loetakse vaid seadusi ette ning vaidlused kohtus kestavad liiga kaua ja on korteriomanikele liiga kulukad, kirjeldasid korteriühistute ümarlauale kogunenud ühistute liikmed oma põhimuresid.

Pilt: Scanpix

Ka mupol võiks olla õigus korterite tuleohutust jälgida

Parkimiskohti on vähe, koolitustel loetakse vaid seadusi ette ning vaidlused kohtus kestavad liiga kaua ja on korteriomanikele liiga kulukad, kirjeldasid korteriühistute ümarlauale kogunenud ühistute liikmed oma põhimuresid.

Detsembri esimestel päevadel kogunesid Tallinna korteriühistud linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Helve Särgava kutsel ümarlauale, et arutada põletavamaid probleeme. "Olen viimastel kuudel kohtunud mitmete korteriühistute juhatustega, kes on kurtnud oma muresid ja tõstatanud probleeme. Sellest tulenevalt pidasin vajalikuks kokku kutsuda ümarlaua," kirjutas Särgava ümarlaua kutses.

Kohale tuli saalitäis rahvast, üle saja inimese. Mitmete staažikate ühistutegelaste sõnul ei ole varem taoliste ürituste suhtes nii suurt huvi üles näidatud. Suur osalejate arv annab tunnistust suurest huvist ning ka suurest ootusest Särgavalt abi saada.

Palju arusaamatust

Ümarlaual lahati põhjalikult aasta tagasi kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust. Särgava sõnul olid kõik korteriomanikud ja nende juhatused lootnud, et tehakse lihtsalt mõistetav, arusaadav ja korteriomanike huvisid kaitsev seadus. "Aga nagu elus ikka juhtub – see lootus kahjuks ei täitunud," mainis Särgava.

Koosoleku alguses said sõna korteriühistute esindajad. Ühe ühistu juhatuse esimees tõds, et ta on küll kõrgharidusega, kuid mitte piisava juriidilise kogemusega, ja temale on juba korteriühistuseaduse teine lause mõistetamatu. "Ka koolitustest ei ole midagi kasu, kuna seal pelgalt loetakse seadust ette," lisas ta.

Eelnevat täiendas teine juhatuse esimees: "Seaduse mõistmatuse tõttu oleme kulutanud juriidilisele abile nii palju raha, et nüüd oleme sisuliselt pankrotis." Särgava sõnul võtab selline jutt sõna otseses mõttes sõnatuks. Ta lisas, et püüab revisjonikomisjoni esimehena oma parema äranägemise järgi neile probleemidele lahendusi leida.

Ümarlaual leiti, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus on äärmiselt keeruline, tavainimesele arusaamatu, mitmed seaduse sätted soodustavad ühistute nii-öelda ülevõtmist, korteriomanike raha kulutamist, mis võib päädida koguni korteriomandist ilma jäämisega. Seadus on ka mitmeti tõlgendatav kas või selles osas, millal on otsuse vastuvõtmiseks vajalik 50% +1 omanike häältest ja millal läheb vaja kõigi omanike nõusolekut.

Tõdeti, et pakutavate koolituste kvaliteet on kasin, seadust ei selgitada nõnda, et see oleks lõpuni arusaadav. Ei peetud õigeks, et Tallinna linn toetab koolitustel osalemisi rahaliselt ainult siis, kui ühistu on korteriühistute liidu liige ja koolituse korraldab sama liit.

Linnaplaneerimise amet ei pea millekski seaduse sätet, et vastata tuleb 30 päeva jooksul. Tõsine arusaamatus linnaplaneerimise ametis seondub majadel olevate eri akendega. Amet võiks sellisel juhul anda kasutusteatise vähemalt ajutiselt, et saaks laenu võtta ja kortereid müüa, kui aknad on erinevad.

Ühistud leidsid ka, et võiks anda mupole volitused aidata päästeametil kontrollida, kas korterites on suitsuandurid ja  gaasiseadmed korras ning kes kogunevad hooletusse jäetud korteritesse.

Ühistutega seadust täiendama

Leiti, et riik peaks looma analoogselt töövaidluskomisjonile riiklikult tunnustatud korteriühistute vaidluskomisjoni, mis töötaks kohtueelse organina ja lahendaks vaidluse all olevaid küsimusi.

Ühistud olid ühel meelel, et on ebaõiglane nõuda korteriühistutelt käibemaksu maksmist. Nad tuleks sellest hoopis vabastada.
Eeltoodu on Särgava sõnul muidugi mõista ainult osa probleemidest, mis korteriühistuid täna kimbutavad. "Kõige paremaks lahenduseks, mida saaks ühistute aitamiseks ära teha, oleks riikliku korteriühistute vaidluskomisjoni loomine," lausus Särgava. "Olen seisukohal, et vaidluskomisjon töötaks analoogselt tänapäeval hästi töötava töövaidluskomisjoniga. Selline loodav riiklik komisjon vähendaks kohtute töökoormust. Komisjoni pöördumine peaks olema riigilõivu vaba. Siit tekiks juba kaks väga progressiivset eeldust: kiire ning rahaliste kulutusteta menetlus. Kohtuvaidlused on kõigile korteriomanikele rahaliselt koormavad. Eriti narr on olukord siis, kui korteriomanik vaidleb enda ühistuga – ta peab maksma enda õigusabikulud ja maksete laudu ühistule ka vaidluse teise poole kulusid."

Revisjonikomisjoni esimehe sõnul tuleks kaaluda korteriühistute vabastamist käibemaksust. "Kuna korteriühistud ei ole seaduse silmis äriühingud, siis neile ostude ja teenuste eest käibemaksu ei tagastata. Aga ka korteriühistu tegeleb ettevõtlusega: ostab vett, kütet, remondivahendeid jne. Korteriühistu maksab oma liikmete rahaga nende ostude eest."

Ümarlaual osalejad avaldasid arvamust, et kuna uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on kehtinud aasta ja on  ilmnenud selle puudused ja ebaselgused, on paras aeg teha sellesse  muudatusi ja täiendusi. Peeti väga oluliseks, et arutelust ei jäetaks kõrvale neid, keda see seadus otseselt puudutab.

Helve Särgava palub kõigil, kes tunnevad end korteriühistute küsimustes puudutatuna, pöörduda tema poole  helve.sargava@tallinn.ee

Laadimine...Laadimine...