Ka Rakke vald pöördub haldusreformi asjus kohtusse

Rakke vallavolikogu võttis vastu otsuse pöörduda riigikohtusse, et saada vastus, kas haldusreformi seadus on põhiseadusega vastavuses, 

Pilt: Scanpix

Ka Rakke vald pöördub haldusreformi asjus kohtusse

Rakke vallavolikogu võttis vastu otsuse pöörduda riigikohtusse, et saada vastus, kas haldusreformi seadus on põhiseadusega vastavuses, 

"Miks ka mitte?" vastas Rakke vallavanem Andrus Blok Virumaa Teataja küsimusele, miks nad kohtutee kasuks otsustasid, vahendas BNS. Rakke vald on üks neist omavalitsustest, keda Varuli advokaadibüroo riigikohtus selles küsimuses esindama hakkab. Bloki sõnul on niisuguseid omavalitsusi Eestis praegu veidi üle 20, näiteks Tartumaalt Kambja, Luunja, Ülenurme, Ida-Virumaalt Illuka ja Vaivara, Jõgevamaalt Pala, Saaremaalt Valjala. "Ja neid tuleb juurde," lisas vallavanem veendunult.

Seoses kavandatava haldusreformiga on mitu küsimust, mis Bloki hinnangul analüüsimist vajavad. Näiteks kas moodustatava omavalitsuse elanike arv peab olema minimaalselt 5000 või võib see olla ka 4950. "Kust on selline arv võetud?" küsis vallavanem. Või kui seaduspärane on jätta ühinemistoetuseta need omavalitsused, kes vabatahtlikult ei ühine. "Kas neisse omavalitsustesse polegi vaja investeeringuid? Kuhu jääb võrdse kohtlemise printsiip?" jätkas Andrus Blok.

Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas ning reformiga venitamine ei ole enam Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides. "Pikalt veninud haldusreform peab saama ühel hetkel oma lahenduse. Me ei saa reformide tegemist pidevalt edasi lükata ja takerduda lõpututesse vaidlustesse," rääkis minister.

Haldusreformi põhiseadusele vastavust on analüüsiga kinnitanud ka Eesti õigusteadlane ja põhiseaduse väljatöötaja Jüri Raidla, kes esindab selles küsimuses riigikohtus valitsust.

Ta toob oma vastuses riigikohtule välja, et haldusreformi seaduse ajaraam lõpetab liigsete viivitusteta isikute põhiõiguste tagatust kahjustava ning kohalike omavalitsuste toimetulekut pärssiva olukorra. Teisalt võimaldab haldusreformi ajaraam vältida valimistevahelise haldusterritoriaalse korralduse muutusega kaasnevat segadust kohaliku omavalitsuse üksuse volikogude koosseisus ja töökorralduses.

Haldusreformi toimumise sidumine volikogu valimistega tagab põhiseadusest tuleneva volikogude neljaaastase töötsükli. Samuti on oluline tähele panna, et valitsus ühendab need omavalitsused, kes omaalgatuslikus etapis ei ühine ja ei vasta elanike arvu miinimumkriteeriumile.

Praeguse seisuga on juba ühinemisläbirääkimistesse kaasatud 187 omavalitsust 213-st ehk ligi 88 protsenti kõigist Eesti valdadest ja linnadest.

Laadimine...Laadimine...