Kadi Lambot: töötajad tunnevad, et nad küll maksavad, kuid arstiabi ei saa

"Tööealine elanikkond tunneb, et muudkui maksab makse, aga kui abi on vaja, siis ei pääse teenustele ligi või on nende kvaliteet mitterahuldav," ütles erameditsiinikeskuse Confido juhatuse liige Kadi Lambot.

Pilt: Scanpix

Kadi Lambot: töötajad tunnevad, et nad küll maksavad, kuid arstiabi ei saa

"Tööealine elanikkond tunneb, et muudkui maksab makse, aga kui abi on vaja, siis ei pääse teenustele ligi või on nende kvaliteet mitterahuldav," ütles erameditsiinikeskuse Confido juhatuse liige Kadi Lambot.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse hinnangul peaksime vaatama mitmekümne erineva juhuga tegelemise asemel vaatama pigem kogupildile otsa ja mõistma, et töösuhete iseloom on muutunud. "Oleme 21. sajandis ja panema vastavalt sellele kindlustusalused paika, et valmistume järgmiseks 20 aastaks," nentis ta ERR-i ja Eesti haigekassa arutelul ravikindlustuse tuleviku teemal.

"Praegu on kindlustuseta paljud ka need, kes küll töötavad ajutiselt, nende eest makstakse maksu, kuid neil pole kindlustust," ütles Jesse, soovitades võimalusel sellistel inimestel teha end FIE-deks.

PERHi nõukogu esimehe Georg Männiku hinnangul 90ndate algusest siiani kehtiv ravikindlustusseadus on kõige halvem sotsiaalvaldkonna seadus, mis on vastu võetud. "Praegu see süsteem enam kogu elanikkonda ei rahulda," nentis ta.

Praxise mõttekoja nõukogu liikme ja erameditsiinikeskuse Confido juhi Kadi Lamboti sõnul üha suureneb nende inimeste osakaal, kes on kindlustatutega võrdsed, kuid kes ise maksu ei maksa - pensionärid, lapsed, töötud. "Nüüd need inimesed, kes panustavad ja maksavad maksu - nende jaoks võimalused lahjenevad," rääkis ta. "Tööealise elanikkonna jaoks tekib küsimus, et ma muudkui maksan ja kui mul on abi vaja siis ma kas ei pääse teenustele ligi või on nende kvaliteet mitterahuldav."

"Puhtalt tööandja poolepealt vaadatuna ma näen ka sellist riski, et inimeste jaoks väga tugev motivaator on ravikindlustuse olemasolu, kui see motivaator ära kaob, siis tuleb analüüsida, mida see endale kaasa toob," lisas Lambot.

Lambot lisas, et suur potentsiaal ennetuse vallaspeitub ka töötervishoius.

Jesse sõnul on Ossinovski tervisekindlustussüsteemi uuenduste mahategemisega liigselt kiirustatud, kuna kindlustuskaitse laiendamise mõju alles analüüsitakse ning ühelgi poolel pole piisavalt informatsiooni. "Probleem on selles, et töösuhete iseloom on muutunud ja me peame seda arvesse võtma ka haigekassa tulubaasi kujundamisel. Me asume kõigiga koos arutama neid ettepanekuid siis, kui meil on, mida arutada," kinnitas Jesse, kelle sõnul on praegu kindel ainult see, et 21. sajandu teisel kümnendil on vajadused ja vahendid hoopis erinevad, kui varasemalt.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross märkis, et kui solidaarsuse eesmärk on see, et tagada kogu Eesti elanikkonnale ühesugune kvaliteetne ligipääs terviseteenustele, siis see eesmärk võiks jääda. "Vaadates välismaiseid näited on mingil ajal kaasaegne kihistumine toonud kaasa ka kihistuminse tervishoius. Eesti ühe miljoniga ei peaks neid eksperimente tegema," ütles Ross, kelle sõnul peegeldub riigi plaan mittetöötavate pensionäride eest haigekassa tulubaasi laiendada kaasaegse ühiskonna vajadusi.

Ross nentis, et mõistagi on oluline roll ennetusel. "Iga inimene tahab lõppkokkuvõttes terve olla. Oluline on ka informatsiooni omamine oma tervise kohta," ütles ta. Ma arvan, et kindlasti vajab mõtlemist, et missugune on ka esmatasandi ja perearsti roll. Need küsimused on kindlasti võtmesõnad, kuidas mõelda tervist 20-30 aasta pärast."

Laadimine...Laadimine...