KADRI TAMMEPUU: Rahapuuduse pärast arstide koondamine oleks absurdsus

"Kui patsiendi  liiges vajab välja vahetamist või on tekkinud mingid nahaprobleemid, siis see ei ole otseselt eluohtlik aga mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti," ütles Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu ja lisas, et siis ongi sunniviisiliselt kaks valikut- kas inimene läheb tasulisse arstiabisse või kannatab edasi. "See, millal inimesel tekkis terviseprobleem ja millal ta saab abi, võib  olla reaalsuses oluliselt pikem kui ravijärjekord."

Pilt: Scanpix

KADRI TAMMEPUU: Rahapuuduse pärast arstide koondamine oleks absurdsus (3)

Kairi Ervald

"Kui patsiendi  liiges vajab välja vahetamist või on tekkinud mingid nahaprobleemid, siis see ei ole otseselt eluohtlik aga mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti," ütles Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu ja lisas, et siis ongi sunniviisiliselt kaks valikut- kas inimene läheb tasulisse arstiabisse või kannatab edasi. "See, millal inimesel tekkis terviseprobleem ja millal ta saab abi, võib  olla reaalsuses oluliselt pikem kui ravijärjekord."

Tänases meditsiiniekspertide pöördumises riigi poole tuletatakse jällegi meelde ravikvaliteedi halvenemise ohtu ja erakorraliste patsientide hulga kasvu.

Eesti Patsientide Liidu juhatuse liikme  Kadri Tammepuu  sõnul halveneb olukord meditsiinis sammhaaval. Kogu olukorrale on praegu Tammepuu hinnangul tahetud tähelepanu juhtida ilmselgelt põhjusel, et algamas on järgmise aasta ravilepingute sõlmimise periood. Mõni aeg  tagasi andsid  kardioloogid teada , et raviraha selles valdkonnas väheneb kuigi Haigekassa väidab, et see jääb samaks.

"Kuna kulud kasvavad tähendabki tegelikult see seda, et kui raha hulk jääb samaks, siis teenuste maht väheneb," selgitas Tammepuu.
Tammepuu hinnangul on jõutud nüüd ilmselt ka sinna faasi, et peab hakkama arste koondama, mis oleks tema sõnul täiesti nonsenss olukorras, kus rahva tervis ei ole kiita ja ravijärjekorrad pikenevad.

"Ravijärjekordadest on räägitud aastaid ja igal osapoolel on tegelikult selles osas erinev ootus. Tavaline patsient loeb haigekassa kodulehelt, et kokku on lepitud sellised järjekordade pikkused ja kui need on tegelikkuses oluliselt pikemad, siis on selge, et ei olda rahul," jätkas Tammepuu.

Tammepuu sõnul ei ole ühelgi inimesel aimu  kui pikad on ooteajad, sest järjekorras olemist hakatakse lugema alles siis kui saadakse arsti juurde aeg. Küllalt palju on aga inimesi, kelledel on küll saatekirjad aga kes arsti juurde üldse ei pääsegi.

"See, millal inimesel tekkis terviseprobleem ja millal ta saab abi, võib  olla reaalsuses oluliselt pikem kui ravijärjekord," selgitas Tammepuu.
"Tegelikult ei teata, kui pikad on need ajavahed ja kui paljudel patsientidel tervis selle aja jooksul halveneb ja kui paljud ei jõudagi arsti juurde," rääkis Tammepuu. "Mõned raviteenused on juba täna väga pikkade järjekordadega ja seotud inimese kannatuse ja elukvaliteedi halvenemisega."

Üha halvenev  olukord on Tammepuu sõnul tulnud aastaid kestnud rahapuudusest. Kõige olulisema muutusena näeb ta vajadust anda süsteemi raha juurde. Probleemiks on tema hinnangul ka see, et tervishoiuteenus ei ole nii läbi mõeldud, kui peaks, sest paraku muutub elu pidevalt.

"Ideaal on see, et raha juurde andmise käigus püütakse nii palju kui võimalik teha muutusi selles osas, et iga tervishoiuteenuse osutaja teeks oma tööd. Kohati on õe, arstide ja muude spetsialistide koormus suur, neil pole aega oma tööd läbi mõelda, mistõttu tehakse tihti  madalama astme töid," jätkas Tammepuu.

Tammepuu sõnul on sageli probleemiks ka tegevuste dubleerimine. "Kui inimene tahab minna spetsialisti juurde, näiteks logopeedi, siis kõigepealt peab ta minema perearsti juurde, siis eriarsti ja alles siis pääseb logopeedile," nentis Tammepuu.
"Kuna logopeed ei ole tervishoiutöötaja, siis määrab arst uuringud ja kannab lõpuks ise ka kõik logopeedi tehtud märkmed digilukku ehk teeb logopeedi tööd," selgitas Tammepuu.

Ilmselgelt on Tammepuu sõnul siin küsimus ka privaatsetes isikuandmetes aga praegu tundub selline topelttöö raharaiskamisena.
Tammepuu sõnul sidus eelmine valitsus jäigalt ära selle, et haigekassa reserve ei kasutata aga tänane reaalsus on see, et haigekassa kulutab rohkem kui tal raha tuleb. Seega, seda raha ei ole niikuinii mujalt võtta kui reservidest ning reservid on juba vaikimisi kasutusel.
"Praeguse valitsuse puhul loodetakse, et teemasid võetakse tõsisemalt ette ja leitakse lisarahasid. Välja on toodud mitmeid ettepanekuid, nagu madalamapalgalistele suuremate ravimitele tehtavate  kulude hüvitamine," ütles Tammepuu.

Meetmed ei lahenda aga üksi kõiki probleeme, lisas Tammepuu, sest alarahatus paistab igalt poolt välja. "Kõige raskem probleem minu arvates on hetkel see, et Narva haigla juhtkond teatab, et nad panevad rahapuudusel laste osakonna kinni," nentis Tammepuu.

"Narva haigla otsus riivab otseselt enam kui 10 800 last, kes Eesti suuruselt kolmandas linnas elavad. Võrdluseks võib tuua 8300 lapsega Pärnu, mille haiglas on lasteosakond olemas," sõnas Tammepuu. "Narva haigla poolt lubatakse, et ravi kvaliteet ei halvene, kuid see on ebausutav, sest ilma oma osakonnata on lastearsti kadumiseni haiglast väga väike samm. Uuringud on näidanud, et laste keerukamate haigustega tuleb edukalt toime vaid pediaater."

"Eesti Lastearstide Seltsi hinnangul tuleks iga 5000 lapse kohta hoida töös vähemalt ühte üldpediaatrit ja mõistlikku arvu voodikohti. Laps ei ole väike täiskasvanu, tema areng on pidevas muutumises ning ta vajab eakohast lähenemist. Oluline on saada kiireloomulist ja kvaliteetset lastearsti abi kohapeal," selgitas seltsi esinaine dr Ülle Einberg, taunides haigla juhtkonna seisukohta, et osakond on muutunud üleliigseks.

Lasteosakonna sulgemise plaan teeb nõutuks ka seetõttu, et pidevalt kontrolli ja nõustamist vajavate laste arv Eestis vaid kasvab. "Numbrid  räägivad tõepoolest seda, et ülekaaluliste, psüühikahäirete ja krooniliste haigustega laste osakaal vaid suureneb," kinnitas dr Einberg. "Me ei taha leppida olukorraga, kus kannatavad need, kes on poliitilise võimu ja rahastusotsuste tegemisel täiesti kaitsetud," lisas ta.

Osakondade sulgemise otsuseid ei saa jätta haigla juhtkondade või haigekassa teha, sest ravi võrdse ja ühtlase tagamise eest vastutab Vabariigi Valitsus. "Kahjuks räägib hetkel kõik seda keelt, et haiglate ravimahtusid plaanitakse algaval aastal hoopis vähendada," lisas Tammepuu. "Kuid loodame siiski, et otsustajad eesotsas sotsiaalministeeriumiga istuvad uuesti koos laua taha ja leiavad lahenduse, kuidas saaks Narva haigla lasteosakonnas töö jätkuda."

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...