Kadrioru kunstimuuseumis uuenes püsiekspositsioon

Kadrioru kunstimuuseumi püsiväljapanek läbis sel kevadel uuenduskuuri, ruumid said lossilikuma värvilahenduse, lisandusid mitmed uued teosed ja käsitletavad teemad.

Pilt: Scanpix

Kadrioru kunstimuuseumis uuenes püsiekspositsioon

Kadrioru kunstimuuseumi püsiväljapanek läbis sel kevadel uuenduskuuri, ruumid said lossilikuma värvilahenduse, lisandusid mitmed uued teosed ja käsitletavad teemad.

Kadrioru kunstimuuseum kui ainus vanemale väliskunstile pühendunud muuseum Eestis pakub publikule sissevaateid erinevatesse Madalmaade, saksa, itaalia ja vene kunsti perioodidesse. Püsiväljapanek näitab kunstikogu paremikku ning tutvustab nii kunstiteoste omaaegseid tähendusi ja loomislugusid kui ka hilisemat käekäiku, tõlgendusi ja tehniliste uuringute tulemusi.

Sel kevadel jõudsid sisearhitekt Mari Kurismaa projekti järgi tervikliku, vana kunsti eksponeerimiseks sobivama lahenduseni kõik püsiväljapaneku saalid. Värvide valikul tugineti Kadrioru lossi 18. sajandi inventariloendites kirja pandud seinakatete värvustele, mille seas kõige sagedamini esinevad vaarikapunane, malahhiitroheline ja safiirsinine. Neil toonidel saavad möödunud sajandite kunstnike meistriteosed erilise sära ja mõjukuse. 

Eriti tuleb esile tõsta koostööd muuseumitega, kus leidub küll üksikuid väliskunsti näited, kuid mis kodumuuseumi väljapanekusse ei sobi või ei mahu, kuid täiendavad hästi Kadrioru kunstimuuseumi ekspositsiooni. Üks selline pikemaks ajaks Tartu Kunstimuuseumist deponeeritud teos on nimeka 17. sajandi hollandi kunstniku Adriaen Pietersz van de Venne maal "Vaesuse allegooria". Maal on suurepärane näide 17. sajandi Hollandi moraliseerivast ja sotsiaalseid käitumisnorme õpetavast kunstist.

"Tähelepanuväärne on ka see, et maal on varem asunud baltisaksa mõisnikele von Krüdeneridele kuulunud Uue-Suislepa mõisas Viljandimaal, kust on pärit teisigi Madalmaade maale Kadrioru kunstimuuseumi kogus: 1940. aastal kunstikaupmees Gustav Kangrolt ostetud Jacob Gerritsz Cuypi maalid "Tüdruk kukega" ja "Poiss hanega" (u 1650) ning Johannes Mikkeli kollektsiooni suuremõõtmeline karavadžistlik maal, "Õhtusöök Emmauses" (u 1630)," kommenteerib kuraator Greta Koppel.

Teine oluline lisandus on Katariina I portree, mille maalis keisrinna eluajal Tallinnast pärit kunstnik Johann Heinrich Wedekind. See Narva Muuseumi kogudesse kuuluv maal võimaldab näidata külastajatele valitsejannat, kelle järgi on Kadriorg, loss ja park oma nime saanud.

Kõige suuremad muudatused toimusid vene kunsti püsiväljapanekus, mida on täiendatud mitme 19. sajandi alguse akadeemilise kunsti (Aleksei Jegorovileomistatud suureformaadiline maal "Prohvet Eliisa imetegu") ja 20. sajandi alguse vene modernistliku kunsti silmapaistva näitega (Valentin Serovi, Konstantin Korovini, Kuzma Petrov-Vodkini maalid). Viimased, Moskva koolkonda kuulunud kunstnike tööd, paistavad silma meisterliku impressionistliku maalikäsitluse, hea koloriiditaju ja elurõõmust kantud meeleoluga.

Täiendatud püsiväljapanek annab senisest oluliselt parema ettekujutuse vene ilmalikust maalikunstist, ulatudes selle algusaegadest 18. sajandil kuni 20. sajandi rahvusliku maalikooli tuntumate ja vene kultuuris väga olulist rolli mänginud meistrite loominguni.

Fotol: 

Abram Jefimovitš Arhipov (1862 - 1930). Tütarlaps punases. 1916. EKM


Laadimine...Laadimine...