Kaks Eestisse toodud põgenikku pöördusid kohtusse

Euroopa rändekava kohaselt Eestisse toodud sõjapõgenikest kaks on seni kohtusse pöördunud, kuna pole rahul neile antud staatusega.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

Kaks Eestisse toodud põgenikku pöördusid kohtusse

Euroopa rändekava kohaselt Eestisse toodud sõjapõgenikest kaks on seni kohtusse pöördunud, kuna pole rahul neile antud staatusega.

Politsei- ja piirivalveamet otsustas esialgu, et annab Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutatavatele põgenikele täiendava kaitse, mitte pagulasstaatuse. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, keda ähvardab kodumaal oht elule, kuna riigis on relvakonflikt. Täiendava kaitse saajale antakse üheaastane elamisluba. Seevastu pagulane on seaduse järgi isik, keda kiusatakse lisaks veel ka isiklikult taga tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu, vahendas BNS.

"Et olla oma ressursside juures võimalikult tõhus, oli meil esialgu põhimõte, et anname inimestele üheaastase kaitse ja selle pikendamisel aasta pärast hindame kaitse liigi üle," sõnas ameti identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik.

ÜRO pagulasameti (UNHCR) lepingu alusel analüüsib Eesti varjupaigaotsuseid SA Eesti Inimõiguste Keskus, mille juristid on seni kohtunud seitsme Eestisse toodud põgenikuga. Otsuseid võib kohtus vaidlustada 30 päeva jooksul ning kahe inimese puhul on õiguseksperdid näinud perspektiivi seda teha.

"See on siiski olnud pigem meie initsiatiiv. Inimesed ise on olnud pigem segaduses ja rahulolematud, et miks ikkagi ainult aasta," ütles õigusekspert Kristi Toodo, kelle hinnangul tahaksid põgenikud ilmselt kõik pikemat elamisluba.

Ratniku sõnul ei muuda politsei praktikat mitte niivõrd põgenike otsus võtta ette kohtutee, vaid 1. maist jõustunud välismaalaste seaduse muudatused, mis ütlevad selgelt, et ka ümberpaigutatavate puhul tuleb kohe kindlaks teha, kas neid kiusatakse taga ja kas nad väärivad pagulasstaatust.

Nüüd tuleb aga praktikat muuta, sõnas Ratnik. "Kui järgida kehtivat seadust, siis tuleb ka isiklik kaitsevajadus ikkagi kohe hinnata. Seda me edaspidi ka teeme."

Kohtusse pöördunud põgenike staatuse vaatab amet uuesti üle. Teha tuleb uued intervjuud. "Kui tuvastame, et neile on pagulasstaatuse andmine põhjendatud, siis me selle ka anname," ütles Ratnik. Tema sõnul vaadatakse üle ka ülejäänud 17 Eestisse jõudnud põgeniku taust.

Praegu on Eesti Kreekast 19 inimest vastu võtnud. Eesti on avaldanud valmisolekut ümber asustada või paigutada kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, kes peaksid Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.

Laadimine...Laadimine...