Kalaranna avatus tekitab kohalike elanike seas pingeid

Inimesed on mures, et nende pääs väikesesse ujumisranda Kalasadama kõrval on püstitatud piirdeaiaga tõkestatud. Mittetulundusühing Telliskivi Selts pöördus Kalaranna avatuse küsimuses lausa õiguskantsleri poole. 

Pilt: Scanpix

Kalaranna avatus tekitab kohalike elanike seas pingeid

Inimesed on mures, et nende pääs väikesesse ujumisranda Kalasadama kõrval on püstitatud piirdeaiaga tõkestatud. Mittetulundusühing Telliskivi Selts pöördus Kalaranna avatuse küsimuses lausa õiguskantsleri poole. 

TTV uudised käisid küsimas, mis plaan rannaäärse krundiga on omanikul ja kuidas kohalike elanike huve saab kaitsta linnaosavalitsus.

Veel kehtestamata detailplaneering võimaldaks rannaäärse ala omaniku Pro Kapitali juhatuse liikme Allan Remmelkoori sõnul kõigile soovijatele juurdepääsu ajaloolisesse Kalaranda. Selleks kehtestatakse veepiirist alates 25 meetri ulatuses avalik kallasraja ala. Teisipäeval oli Kalasadama kõrvale püstitatud kõrge traataia värav kõigile soovijatele lahti. Miks siis kohalike seas palju kirgi tekitanud tara ikkagi püstitati?

"Tegelikult see põhjus on näha ka minu selja taga. Sest juba kümnekonna päeva või nädala pärast hakkavad siin vastvalminud Kalaranna teel vurama sajad ja tuhanded autod. Paraku kulgeb see tee piki võsa, piki ehitusjäätmeid täis tõngermaad. Meie oleme selle kinnistu omanikud ja vastutajad. See tara on heakorra ja turvalisuse tagamiseks," ütles Remmelkoor TTV uudistesaatele "Täna".

Remmelkoorilt uuriti mis plaanid maa omanikul Pro Kapitalil Kalarannaga siiski on. Kas maa-ala hoonestatakse ja kas ka siis jääb linnarahvale pääs supelranda avatuks?

"Praegu menetletava detailplaneeringu järgi jääb alles siia liivarand. Siia ei kavandata uut jahisadamat. Kogu see piirkond jääb kõigile linnaelanikele avatuks. Meie kinnistu omanikuna oleme juba praegu Tallinna linnaga sõlminud võlaõigusliku lepingu, mille tulemusena kogu see avalik territoorium antakse tasuta Tallinna linna kasutusse," selgitas omanikfirma.

Jättes kõrvale kõik detailplaneeringu ja maaomandi juriidilised nüansid huvitab Kalamaja asumi elanikke kõige rohkem see, kas linnaosa valitsus saab selle üle valvata, et rand jääks ikkagi linnarahvale avatuks.

"Selge see, et kõigil on omad huvid ja ootused. Ja kui naaberkinnistul toimub planeerimine, siis me tahaksime kindlasti sõna sekka öelda, oma tingimusi esitada. Aga kui me hakkame oma maad planeerima, siis me väga ei taha, et naaber hakkaks kehtestama oma tingimusi," sõnas Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi.

"Tegelikkuses peab leidma selle kuldse kesktee. Planeeringu järgi on see ju avalik ala. Ligipääs sellele merealale peab tulevikus kindlasti olema koos promenaadide ja kõigi muude avalike aladega. Loodan, et detailplaneering saab järgmisel aastal tõesti kehtestatud ja siis me seda aeda seal enam ei näe," lisas Tammemägi.

Vähemalt esialgu tundub, et Kalaranna ja Kalamaja elanike hirmul on lihtsalt suured silmad. Kohalike elanike piknikupidamise koht ja supelrand jäävad endiselt kõigile avatuks.

Laadimine...Laadimine...