Kalaranna erakätesse minek pärineb Laari erastamisbuumist

Kirgede möllule Kalaranna detailplaneeringu ümber, kus kohalikud elanikud süüdistavad Pro Kapitali ranna täisehitamises, pandi alus Mart Laari valitsuse ajal, kui otsustati, et kõik, mis riigivarast võimalik, tuleb kindlasti erakätesse anda.

Pilt: Scanpix

Kalaranna erakätesse minek pärineb Laari erastamisbuumist (3)

Virkko Lepassalu

Kirgede möllule Kalaranna detailplaneeringu ümber, kus kohalikud elanikud süüdistavad Pro Kapitali ranna täisehitamises, pandi alus Mart Laari valitsuse ajal, kui otsustati, et kõik, mis riigivarast võimalik, tuleb kindlasti erakätesse anda.

Nüüd lubab firma jätta rahvale piknikupidamiseks vähemalt 25 meetri laiuse rannaääre, milleks tal polegi tegelikult kohustust.

Linnapea Ivi Eenmaa allkirjaga otsustati erastada maa 1998. a sisuliselt pankrotikursil liikunud endise riikliku laevatehase hoonete juurde. Juba toona oli selge, et see krunt läheb kasumliku kinnisvaraprojektina kiirelt müüki.

Avalikud huvid ehk rahva ligipääs rannale ei huvitanud toona kedagi. Alles praegu on hakatud rääkima, et ehk peaks seal olema hoopis park jm haljasalad. 

Kinnisvaraarendaja Pro Kapital, kellele Kalasadama ala praegu kuulub, soovib aga sinna ehitada korterelamuid. Nende lähedusse jääv rannaala tahetakse siiski kõigile vabaks avalikuks kasutamiseks jätta – loomulikult heakorrastatult.

Aed ärritas kohalikud üles 

Osale Kalamaja ja Pelgulinna elanikele väljapakutud detailplaneering ei meeldi. Juba aastaid kestnud vägikaikaveos on kohalikud elanikud väitnud, et rikutakse nende õigust vabalt mere ääres jalutada ja puhata. 

Ühe nõudmisena tahavad MTÜ-sse Telliskivi Selts koondunud inimesed n-ö üldisesse kasutusse 50 m laiust rannariba. Rajatavate elamute alla võetakse MTÜ Telliskivi Seltsi entusiastide väitel ka suurem osa, kui kehtiv üldplaneering lubaks. 

Torkena herilasepessa mõjus kinnistu omaniku, Pro Kapitali otsus Kalasadama ümbrus ehk endale kuuluv kinnistu taraga piirata. Selle maatüki juurde või külge kuulub nimelt täiesti ametlik ja tegutsev sadam. Turvalisuse ja ohutuse eesmärgil tahetakse piirata suvaliste inimeste suvalist  juurdepääsu sadama akvatooriumile. Inimesed ei saa seega enam Kalamaja poolt tulles rannale ligi. Kuigi jah, Kalaturu-poolsest küljest olid aiaväravad lahti ning mere ääres suvitajatele ligipääs seega lahkelt valla. 

Nüüd on arendaja Pro Kapital, aga ka detailplaneeringut menetlev Tallinna linnavalitsus langenud üleüldise pahameele alla. Aiaehituse taga nähakse katset luua n-ö rikaste reservaat koos privaatplaažiga, kuhu kohalikel elanikel enam asja pole. 

Kogu kirjeldatud vägikaikaveole valab omakorda õli tulle Tallinna volikogu  sotsist liige Jaak Juske. Ta esitas volikogus arupärimise, miks lubab linn Pro Kapitalil Kalasadama ala tarastada, kui sadam toimib ainult Kalaturu juures asuvas basseinis. Samuti paneb Jusket muretsema inimeste juurdepääs mööda kallasrada liivaranda.

"Juske peaks siiski hoopis endiselt linnapealt Ivi Eenmaalt selgitusi küsima, miks kogu selle territooriumi ajalugu on kujunenud just selliseks, nagu ta on kujunenud, ja miks on tegemist eraomandiga, mida selle omanikul on õigus vastavalt oma äranägemisele kasutada," märkis Tallinna abilinnapea Taavi Aas. 

Tema sõnul ei ole Tallinna linn kuidagimoodi süüdi, et 1990ndatel Eestit juhtinud parempoolsete valitsuste ideoloogia kuulutas riigi tingimusteta halvaks omanikuks, millega kaasnes võimalikult suur eraomandi tekitamine. Sageli ka hoolimata avalikest huvidest.

Erastati Eenmaa allkirjaga

Dokumentidest nähtub, et praegu palju kirgi tekitaval kinnistul tegutses nõukogude ajal kolhoosidevaheline laevatehas. Selle õigusjärglaseks kujunes mingitel asjaoludel Kalaranna aktsiaselts. Sellele aktsiaseltsile kuulus ka vaidlusalune kinnistu aastatel 1999-2003. 

Just toonase linnapea, tänase reformierakondlase Ivi Eenmaa allkirjaga erastati detsembris 1998 kõnealune ümmarguselt 60 000-ruutmeetrine kinnistu ostueesõiguse alusel tollele Kalaranna aktsiaseltsile. Tänaseks on see firma oma pillid juba ammu kotti pannud.  

Väärib märkimist, et Kalaranna 1 asunud kaid taheti alguses tagastada kui õigusvastaselt võõrandatud vara. Ilmselgelt kaotanuks kogu kinnistu sellega aga osa oma turuväärtusest. Kas see kai jäeti omal ajal aga ennesõjaaegsele omanikule tagastamata õiguslikult korrektselt või siiski  mitte – ka selle teadmisega pole täna enam suurt midagi peale hakata.

Juba toona ehk erastamise ajal 1998. a oli selge, et sellest ei kujune muud kui järjekordne kinnisvaraprojekt. 2003. aastast kuulub kõnealune kinnistu aga Pro Kapitalile. 

Aasa sõnul väärinuks kindlasti arutamist või kaalumist mõte jätta kogu see praegune kinnistu täielikult avalike huvide teenistusse ja kujundada näiteks pargiks ning promenaadiks. Paraku mõeldi nii toonastes riigi- kui ka Tallinna linnavalitsustes aga teistes kategooriates. Ehk sel ajal oli oluline iga hinnaga eraomandi tekitamine ja jutt avalikest huvidest pani vaid õlgu kehitama. Ja nüüd ei saa aega enam tagasi pöörata. 

"Avalikele huvidele pidanuks hakkama juba siis mõtlema, enne sinna eraomanike tekkimist või tekitamist 1990ndatel, praegused sõnavõtud selles vallas meenutavad aga pärast kaklust rusikatega vehkimist," märkis Aas.

Pärast erastamist ja omanikuvahetust läks selle kinnistuga just täpselt nõnda, nagu  Eestis seadused on lubanud. 

Kuna igal eraomanikul on õigus endale kuuluvalt omandilt tulu teenida, ongi algatatud detailplaneering sinna kinnistule elamute rajamiseks. 
Ei saa ka öelda, et avalikkuse huvid kuidagi märkimisväärselt rikutud oleksid. Umbes pool kinnistust jääb avalikku kasutusse ehk sisuliselt jalutusaladeks. Mis puudutab aga kohaliku rahva illusioone, nagu oleks tegemist supelrannaga, siis Aasa sõnul asub seal rannas sadevete avariiväljalaske toru. See omakorda tähendab, et vee puhtus ei pruugi seal suplusvee normidele kaugeltki vastata.

Supelranda ei saa seal, vähemalt mitte lähemas tulevikus, avada. Inimesed, kes seal praegu suplevad, riskivad oma tervisega. Ehkki jah, ohud on seal ilmselt väiksemad, kui näiteks samuti omavoliliste suvitajate tulva all ägavas Rummu karjääri nn järves.

Mis puudutab kinnistut piirava aia rajamist, siis siin ei saa linn kätt ette panna. Tegemist on n-ö vaba ehitamisega ja omaniku õigusega. 
Asumiseltslane: liiga vähe avalikku ruumi

Pro Kapitali vastased aga jätkavad endiselt võitlust, olles muu hulgas teinud märgukirja õiguskantslerile. 
Telliskivi Seltsi ühe liikme, arhitekt Toomas Paaveri kinnitusel on pall pärast avalikku väljapanekut linnavalitsuse käes, kes peaks otsustama, mida antud planeeringuga edasi teha.  

Tema sõnul on seltsi töö selle detailplaneeringuga andnud veidi ka käegakatsutavaid tulemusi: "2012. a alguses oli dokumentides avalik kasutus täiesti puudu ning võimaldas ala täielikku sulgemist, nüüd on tekkinud servituudid, mis peaks elementaarse avalikkuse tagama, kuid sellest on vähe."

Paaver toonitas ka, et seltsi hinnangul pidanuks korraldama piirkonna arhitektuurivõistluse enne planeeringulahenduse koostamist, mitte pärast selle kehtestamist, sest paljusid asju ei saa tagantjärgi muuta. "Praeguse planeeringu krundipiirid tingivad selle, et isegi kui rannajoon jääb avalikkusele lahti, kujuneb suur osa hoonestamata ranna-alast sisuliselt ikkagi korterite juurde kuuluvaks maaks, kus mujalt tulnud ei pruugi end kuigi mugavalt tunda."

 

Kalaranna lihtsa inimese tarkus: riik toetas erastamist, riik ostku ka tagasi
 
Pro Kapitali krundi aia väravad on lahkelt lahti ja suvitajad voorivad edasi-tagasi, kasutades sealse Kalaranna kahtlase kvaliteediga suplusvett reipalt kümbluseks. Kui kinnisvarafirma jätnuks kõik kuni viimase hetkeni ehk ehituse alguseni nõnda, nagu oli nõukogude ajal, poleks ilmselt tekkinud kohalikel ka kommet seal rannas käia ja hulka pahameelt oleks praegu vähem.

Kogu see kinnistu nägi veel hiljuti välja kui mälestusmärk hukkunud nõukogude korrale. See oli täis kunagise laevatehase hoonevaremeid ja piiratud ka tollele ajale iseloomuliku betoonaiaga. 

Paraku otsustas aga Pro Kapital objektile läheneda samm-sammult, mitte ühe hoobiga, ehk siis tasapisi korda teha ning kõigepealt betoonaia ja varemed lammutada. Kohalikud harjusid rannas käima. Ilmselt ei taju enamik seal loodust nautivaid inimesi, et formaaljuriidiliselt on see rannaäär käsitletav mitte ainult eraomandina, vaid ka erasadamana. Võimalik, et Pro Kapital pidanuks sellest teavitavaid silte hakkama juba ammu üles riputama. 

Kui aga tuua paralleel mõne Kopli poolsaare erasadamaga, siis isegi kui mõni piknikupidaja sinna ligi pääseks, kuluksid ilmselt loetud minutid, kuni turvateenistus ta sealt ära toimetab. Tagantjärele võib vaid õnne tänada, et näiteks sealsamas lähedal asuvat Katariina kaid omaaegses erastamistuhinas maha ei äritud, sest toonase kauboikapitalismi ja seaduste segadikus oli tegelikult ka see võimalik. Inimestele säilis Pikakari rannas kena jalutuspaik, sest toonase kauboikapitalismi ja seaduste segadikus oli tegelikult ka see võimalik.

Kalasadama kai ääres ussi leotavatelt kalameestelt ja neid kiibitsevatelt sõpradelt võib kuulda aga lihtsat talupojatarkust. «Muidugi tuleb see ala jätta inimestele ligipääsetavaks,» ütles insenerina leiba teeniv Jüri. "Kui rahvas sinna ligi saab, on kõik korras. Aga muidu – riigi juhtnööride järgi ju omal ajal kõik ära erastati, nüüd leidku siis riik ka raha ja ostku see kinnistu eraomanikult tagasi, kui kohalik rahvas seal majasid näha ei taha."

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...