Kapo pidas kinni FSB agendi, kelle sihtmärgiks olid Eesti riigiasutused

Venemaa kodakondsusega meest kahtlustatakse FSB agendina arvutikuriteo ettevalmistamises. Riigiprokuratuuri teatel olid mehe tegevuse sihtmärgid Eesti riigiasutused. "Võõrriigi eriteenistuse agendina Eesti Vabariigi vastu tegutsemine on kahtlemata raske kuritegu ning selgitame võimalikult kiiresti välja kõik olulised asjaolud," sõnas riigiprokurör Inna Ombler. "Praegu saame üksikasju avamata öelda, et suurem kahju suudeti ära hoida."

Pilt: Scanpix

Kapo pidas kinni FSB agendi, kelle sihtmärgiks olid Eesti riigiasutused

Venemaa kodakondsusega meest kahtlustatakse FSB agendina arvutikuriteo ettevalmistamises. Riigiprokuratuuri teatel olid mehe tegevuse sihtmärgid Eesti riigiasutused. "Võõrriigi eriteenistuse agendina Eesti Vabariigi vastu tegutsemine on kahtlemata raske kuritegu ning selgitame võimalikult kiiresti välja kõik olulised asjaolud," sõnas riigiprokurör Inna Ombler. "Praegu saame üksikasju avamata öelda, et suurem kahju suudeti ära hoida."

Möödunud nädalavahetusel pidasid kaitsepolitsei töötajad Narva piiripunktis kinni Venemaale suunduva mehe, kes kahtluse kohaselt tegutses Venemaa Julgeolekuteenistuse (FSB) agendina, vahendas BNS.

Harju maakohus võttis Venemaa kodakondsusega mehe esmaspäeval prokuröri taotlusel vahi alla, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.

Meest kahtlustatakse FSB agendina Eesti riigi vastases vägivallatus tegevuses ning arvutikuriteo ettevalmistamises. Riigiprokuratuuri teatel olid mehe tegevuse sihtmärgid Eesti riigiasutused.

FSB arvatava agendi tegevus ei olnud seotud ID-kaardi turvariskiga. "Ei ole põhjust arvata, et ta oleks jõudnud tegutseda pikka aega ning samuti peeti ta kinni enne, kui ta jõudis oma tegevusega kahju tekitada," kinnitas prokuratuuri pressiesindaja, lisades, et ID-kaardi turvariskiga kahtlustatava tegevus seotud ei ole.

Kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri sõnul on riigivastase kuriteo kahtlus tõsine. "Võõrriigi eriteenistuse agendina Eesti Vabariigi vastu tegutsemine on kahtlemata raske kuritegu ning selgitame võimalikult kiiresti välja kõik olulised asjaolud," sõnas Ombler. "Praegu saame üksikasju avamata öelda, et suurem kahju suudeti ära hoida."

Juhtumi osas alustatud kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ning uurib kaitsepolitsei.

2015. aasta oktoobris ja 2016. aasta veebruaris mõistis Tartu maakohus süüdi kolm meest, kes panid toime Eesti riigi vastaseid kuritegusid, kusjuures kõik kolm meest tegid ebaseaduslikku koostööd Venemaa eriteenistustega.

Toona 32-aastasele Eesti ja Venemaa kodakondsusega Maksim Gruzdevile heitsid kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur mehele salajast suhte loomist ja selle pidamist Venemaa eriteenistusega, mis oli suunatud Eesti julgeolekuasutuste tegevuse kahjustamisele. Süüdistuse järgi värbas Venemaa eriteenistus Gruzdevi 2013. aasta teisel poolaastal Venemaa territooriumil Pihkva oblastis. Gruzdev edastas alates sellest ajast kuni tema kinnipidamiseni Venemaa eriteenistusele infot muuhulgas ka kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales Venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös. Kohus mõistis 2016. aasta veebruaris Gruzdevile karistuseks neli aastat vangistust.

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 21-aastase Eesti ja Venemaa kodakondsusega Aleksandr Rudnevi, kellele heideti ette Eesti riigivastaseid süütegusid koostöös Venemaa eriteenistusega. Rudnev värvati salajasele koostööle 2013. aasta kevadel Venemaal Pihkva oblastis ning infot jõudis ta Venemaa eriteenistusele edastada kuni tema kinnipidamiseni 2015. aasta märtsis. Süüdistuse järgi edastas Rudnev võõrriigi eriteenistusele vaatlusandmeid Eesti kaitseväelaste tegevusest Lõuna-Eestis ning andmeid Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade kohta. Kohus mõistis Rudnevile riigivastase kuriteo eest karistuseks kaheaastase vangistuse.

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 42-aastase määratlemata kodakondsusega Pavel Romanovi, kes asus Venemaa eriteenistusega salajasele koostööle 1994. aastal Venemaal Pihkva oblastis. Koostööd Venemaa eriteenistustega tegi ta kuni 2015. aasta veebruarini, mil ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Romanov edastas võõrriigi eriteenistustele teavet Eesti sõjalise kaitsevõime, Eesti riigipiiri kaitsmise ning õiguskaitseasutuste töötajate tööülesannete kohta. Kohus mõistis Romanovile karistuseks neli aastat ja kümme kuud vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele üks aasta ja kümme kuud.

Laadimine...Laadimine...