KARI KÄSPER: Rändeleppest loobudes võime kaotada võimaluse ebaseaduslikud sisserändajad riigist välja saata

"Praegu on suuri probleeme inimeste tagasi saatmisega, sest paljud riigid ei ole huvitatud väljarännanute tagasi võtmisest," tõi Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper näite probleemist, mida rändelepe aitaks lahendada. "Ränderaamistikust keeldudes kaotame võimaluse ise selles kaasa rääkida. Kas meie eesmärk on tõesti eraldada end muust maailmast ja arvata, et las iga riik saab ise hakkama, et pole vaja välismaalasi ja kellegi endal välismaale minna?"

Pilt: Scanpix
Eesti

KARI KÄSPER: Rändeleppest loobudes võime kaotada võimaluse ebaseaduslikud sisserändajad riigist välja saata (4)

Oliver Õunmaa

"Praegu on suuri probleeme inimeste tagasi saatmisega, sest paljud riigid ei ole huvitatud väljarännanute tagasi võtmisest," tõi Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper näite probleemist, mida rändelepe aitaks lahendada. "Ränderaamistikust keeldudes kaotame võimaluse ise selles kaasa rääkida. Kas meie eesmärk on tõesti eraldada end muust maailmast ja arvata, et las iga riik saab ise hakkama, et pole vaja välismaalasi ja kellegi endal välismaale minna?"

Käsper tunnistas vääraks arusaamise nagu paneks rändelepe paika, et meile tuleb suur arv sisserändajaid. "See on valeinfo, ükski taoline dokument ei pane sellist asja paika ja ka ränderaamistik ei puuduta mingeid numbreid," ültes ta.

Leppes on juhataja sõnul hoopis kirjas õigused, mis on eestimaalastelegi väga olulised. "Rändajad ei saa mingeid eriõigusi, neile ei hakata pakkuma midagi rohkem kui kohalikele," selgitas käsper. "Lepe ütleb, et riigid peaks pakkuma rändajatele kasvõi miinimumtasemelgi arstiabi või võimalust nende lastel koolis käia. Praegu on teise kohta elama asumisel tihti sellega raskusi. Pidevalt võib lugeda ajakirjandusest, kuidas ametlikult teise riiki elama kolimiseks tuleb läbida mingi tohutu kadalipp, inimene peab enda kohta tohutult asju tõestama."

Ränne ei puuduta Käsperi kinnitusel absoluutselt pagulasi. "Pagulased on hoopis teise leppega kaetud, pagulaste suhtes on rahvusvaheliselt siduvad kokkulepped, millega Eesti on liitunud kohati juba 1990ndatel," ütles ta. "Rändurid ei ole vaid need, kes meile ebaseaduslikult tulevad. Paljud inimesed ju lähevad lihtsalt teise riiki tööle või õppima. Võimalik on ka, et keegi abiellub välismaalasega ja läheb elama teise riiki."

Aitaks massirännet ennetada

Käsper rääkis, et hirmud seoses ränderaamistikuga ei ole ratsionaalselt põhjendatud. "Samas ma saan aru meie minevikku silmas pidades, miks eestlased on selliste asjade suhtes skeptilised," selgitas Käsper.

Ei saa mõelda, et 190 riiki tuli kokku selleks, et arutada, kuidas Eestis ahistada. 

"Rände teemat on pidevalt käsitletud ohuna Eesti rahvale. Oleks imelik arvata, et inimesed peaksid hakkama hoobilt teistmoodi mõtlema. Selles mõttes oleme kahvlis ja sellest on raske välja saada. Aga on liialdatud mõelda, et 190 riiki tuli kokku selleks, et arutada, kuidas Eestis ahistada. Soovitaks inimestel ränderaamistiku kohta põhjalikumalt uurida enne, kui nad lõpliku seisukoha kujundavad."

Käsper lisas Eesti jaoks on oluline, kas ta soovib olla laua taga ja koos teistega rändamist arutada, või mitte. Ränderaamistikust keeldudes kaotame võimaluse ise selles kaasa rääkida.  Ma väga ei usu, et Eesti suudaks üksi kogu maailma rändeprobleemid ära lahendada. Tuleb mõelda, kas meie eesmärk on eraldada end muust maailmast ja arvata, et las iga riik saab ise hakkama, et pole vaja välismaalasi ja kellegi endal välismaale minna. Sel juhul, jah, ei tohiks rändelepet allkirjastada."

Lepe peaks konservatiividele just meeldima, sest leppe järgi tuleb selgitada ja tegeleda rände põhjustega – näiteks abistada riike, et nende inimestel poleks põhjust kodumaalt üldse lahkuda, tegeleda piiride kaitse, ebaseadusliku rände vähendamisega jne. "Lepe aitab teha koostööd teiste riikidega juhul, kui keegi neist riikidest on ebaseaduslikult Eestisse tulnud," lisas Käsper näite. "Praegu on suuri probleeme inimeste tagasi saatmisega, sest paljud riigid ei ole huvitatud väljarännanute tagasi võtmisest. Kui tahta konservatiivina leppele positiivselt läheneda, siis sealt leiab neid. Kui 190 riiki milleski kokku lepivad, siis tahestahtmata tuleb see üldine, taoline, kus on kõigile midagi."

Seab vaid üldised eesmärgid

Juhataja möönis, et igaüks võib leida sealt mingeid punkte, mille poolt või vastu olla. Oht aga on vaid siis, kui kõike raamistikus kirja pandut võtta kohustusena. "Tegelikult see dokument ei ole range kohustus, milles näpuga järge ajada ja piinliku täpsusega kiiresti seal kirja pandut ellu viia," lausus Käsper.

"Pigem seab dokument juhiseid, sest tegelikult tuleb arvestada ka, kas riigil on üldse võimekust hakata kõiki neid asju kohe täitma.  Mina vaataksin seda raamistikku, kui mingi protsessi algust, see paneb paika ühised eesmärgid. See sarnaneb dokumentidele, mis ütlevad, et me peaksime üle maailma vähendama vaesust. Ja siis iga alla kirjutanud riik vaatab, mida ta saab selleks teha. Dokument loob aluse, et riigid saaksid omavahel asju paremini läbi rääkida punkte, mida dokumenti on kirja pandud. Kas ränderaamistikust tuleb kunagi mõni rahvusvaheline konvensioon, sõltub riikide otsustest. Ränderaamistik aitab korrastada inimeste ühelt maalt teise asumise reegleid. Praegu valitseb selles osas suhteline korralagedus. Korrastamine on kasulik nii riikidele, kui neile, kes rändavad. Kui me praegu neid eesmärke ei sea, siis kindlasti mingit lahendust ei paista."

 

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...