Karilaid: ajaloolise mäluga tegelemine muudab meid rahvana tugevamaks

Riigikogu õiguskomisjon arutas Pätsi režiimi poolt riigivastaseks tembeldatud vabadussõdalaste rehabiliteerimist. "Küsimus on ikkagi selles, et Päts likvideeris ühe mõjukaima ühiskondliku jõu ja kogu opositsiooni. Me ei ole sellest rääkinud avatud kaartidega, aga selle päevakorrale toomine on juba omaette väärtus," rääkis õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Pilt: Scanpix
Poliitika Ajalugu

Karilaid: ajaloolise mäluga tegelemine muudab meid rahvana tugevamaks

Ivo Karlep

Riigikogu õiguskomisjon arutas Pätsi režiimi poolt riigivastaseks tembeldatud vabadussõdalaste rehabiliteerimist. "Küsimus on ikkagi selles, et Päts likvideeris ühe mõjukaima ühiskondliku jõu ja kogu opositsiooni. Me ei ole sellest rääkinud avatud kaartidega, aga selle päevakorrale toomine on juba omaette väärtus," rääkis õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Riigikogu õiguskomisjon arutas vabadussõdalaste rehabiliteerimist, kuna Pätsi režiim on nad ilma põhjuseta riigivastasteks tembeldanud. Ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson, kes andsid istungi algul ülevaate Pätsi autoritaarse valitsuse poliitilistest repressioonidest aastatel 1934–1940, tegid riigikogule ettepaneku toona riigi poolt tagakiusatutelt ja nende lähedastelt vabandust paluda. Olid ju lihtsa tagakiusamise ja töölt vallandamiste kõrval ka kohtuprotsessid, asumisele saatmised, poliitilistel vastastel võeti käest isegi ettevõtteid ja palju muud.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid toonitas, et küsimus on ajaloolise ebaõigluse tasandamises. "Nii palju, kui me ise oma ajaloolise mäluga tegeleme, nii tugevad oleme rahvana," ütles ta. "Küsimus on ikkagi selles, et Päts likvideeris ühe mõjukaima ühiskondliku jõu ja kogu opositsiooni. Me ei ole sellest rääkinud avatud kaartidega, aga selle päevakorrale toomine on juba omaette väärtus."

Arutelul läks ka päris tuliseks vaidluseks, sest mitte kõik ei nõustunud, et vabadussõdalastele on liiga tehtud.

Vabaerakonna esindaja Külliki Kübarsepp taunis ajaloosündmustele tänasel päeval poliitilise õiguse tausta aandmist. Tema meelest püütakse praegu igasuguste meetmetega kehtestada just endale sobivat režiimi. See on Kübarsepa arvates ohtlik tegevus, kui mõelda riigi järjepidevusele. "Ma loodan, et see on ainult arutelu. Me ei saa katkestada Eesti Vabariigi kestmist 1940. aastani," ütles Kübarsepp.

Ajaloolane Jaak Valge aga tõrjus selle seisukoha ja kinnitas, et vabadussõdalaste õigeksmõistmisel pole riigi järjepidevusega mingit pistmist. "See ettepanek ei kõiguta küll kuidagi Eesti vabariigi õiguslikku järjepidevust," kinnitas Valge.
Trivimi Velliste kaitses Pätsi tegevust toetudes Euroopa tolleaegsele tegelikkusele. "Autoritaarsus laienes. 12. märtsil 1934 kiitis kaitseseisukorra heaks Riigikogu ja Kirjanike Liit. Eduard Vilde oli see, kes sel teemal eriti sõna võttis," lausus Velliste.

Ajaloolane Jaak Valge vastas neile väidetele, et ei tasu ülehinnata Euroopa tollast autoritaarseks muutumist – muutusid Saksamaa, Austria, Läti ja Eesti. Poola oli juba enne autoritaarne. "Väide, et Eesti polnud siis demokraatiaks valmis, ei päde," lausus Valge. "Meil olid pikaaegsed omavalitsuste juhtimise kogemused ja Eesti oli küllaltki kaugele individualiseerunud ühiskond, mis tähendab, et see ühiskond oli demokraatiaks küps. Tol ajal küpsem kui näiteks Saksamaa ja Soome," kinnitas Valge. "Eduard Vilde aga oli Pätsi pöörde ajaks juba surnud ja mis puutub Kirjanike Liitu, siis selle Pätsi toetava avalduse eestvedajateks olid ju hilisemad juunikommunistid. Kui Riigikogu enamus sai aru, millega Päts on hakkama saanud, siis ta ju enam rahul ei olnud ja protesteeris selle vastu," pareeris Valge Trivimi Velliste väiteid.

Toomas Alatalu nõustus Valgega ning tegi ettepaneku rehabiliteerimisdokumentide koostamisel vaadata maailmas lahtiste silmadega ringi. Niisugust asja tehakse palju.

Jaanus Karilaid oli ajaloolise õigluse taastamise suhtes optimistlik ega lasknud end heidutada vastuseisust. "Meie oponendid pelgavad avalikku arutelu ja arvavad, et ei maksa vabanduse palumist Riigikogu päevakorda võtta. Küsimus on selles, mis vormis seda rehabiliteerimist teha. Ja kui me selle oleme ära teinud, siis võivad Vabaerakonna poliitikud rahulikult magada – see ei ohusta Eesti Vabariigi järjepidevust," kinnitas Karilaid.

 

Laadimine...Laadimine...